Põllumajandus: Mõisnikud panid rõhku teraviljakasvatamisele, sest see andis suurimat sissetulekut. Eesti oli kõige põhjapoolseim riik, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Põlluharimine käis kolmeväljasüsteemis nii mõisates kui taludes. Põllud jagati talude vahel pikkadesse kitsastesse ribadesse. Tööloomaks oli enamasti härjad. Viljatoodangut ei olnud võimalik suurendada kivide rohkuse tõttu põllul. Kive koristati talumaadelt ja mõisamaadelt. Kivid laoti algul lihtsalt ühte hunnikusse, hiljem ehitati neist kiviaedu. Viljasaak olenes väetamisest. Mõisates oli loomi vähem ja seepärast oli seal saagikus isegi väiksem kui talumaadel. Vastukaaluks aga laiendati külvipinda. Talupoegade tähtsaim töö e teotöö jagunes kaheks- rakmetegu ja jalategu. Rakmetegu oli kõige koormavam töö talumajapidamisele. Nõudmiseks oli see, et keskmisest talust saadetaks
1) Balti erikorra aluste lammutamine. 2) Eestlaste ja sakslaste võrdne esindatus maaomavalitsustes. 3) Vene politseiliste ja kohtuasutuste toomine Balti provintsidesse. 4) Nõuti teoorjuse lõplikku kaotamist. 5) Nõuti ka talumaade müügiküsimuse ümbervaatamist. Talumaade müümist nimetati sundmüümiseks. Sooviti, et see lõppeks. 6) Maksuküsimused. Sooviti, et talu ja mõisamaa maksud oleksid proportsioonis. Sellega seoses oleks pidanud talumaadelt makstav maks vähenema. 7) Kirikuõpetajate valimised koguduste kätte, mitte ühe või kahe mõisniku patronaaz. 8) Rahvakoolid oleks vabastatud mõisnike ja kirikuõpetajate kontrolli ja eesseisuse alt. 9) Nõuti täielikku eestikeelset asjaajamist, et eesti keelt rääkiv inimene saaks mistahes institutsioonis asju eesti keeles ajada. Eelkõige sooviti, et kohtud eesti keeles töötaks.
annaabi.ee 
