*Talurahva rahulolematus Aasta Seaduse sisu Mida andis talurahvale? 1802 *Vallasvara *Peremehe surma korral Eestimaa *Talude pärandatav kasutusõigus ei tõstetud välja *Koormiste tõstmine keelati *Kindlustunne *Talupoegade müüki piirati 1804 *Talupoegade võõradamine ilma maata keelati Liivimaa *Talukoormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega *Vakuraamatud *Piirati mõisnike kodukariõigust(karistus) 30 piitsahoobile 1816 Pärisorjuse kaotamine *Isiklik vabadus Eestimaa *Talupoeg ei olnud enam mõisniku omand 1819 *Talupoegade ost-müük keelati Liivimaa *Vabastamine ilma maata *Piiratud liikumisvabadus *Teorent
pole tegemist ainult majanduslike põhjustega, vaid küsimus oli paljuski ka usuline. Ka Peterburist tunti siinsete sündmuste vastu huvi, eelkõige talurahva majandusliku olukorra vastu. Talurahvas esitas mõisnike vastu kaebusi: mõisad tõstavad pidevalt teokoormisi, peale surutakse lisatööpäevi, kaevatakse uute põllukultuuride üle (kartul), mille harimine nõuab neilt varasemast enam tööd, kaevatakse eriti talumaade mõisastamise üle. Riigi poolt seatakse eesmärgiks: et talukoormised enam ei tõuseks ning et tõkestataks teatud maalt talumaade mõisastamist. Kuuendik maast oli lubatud suurusjärk, mida vajaduse korral võis talumaadest ära võtta ja mõisaga liita. See oli Peterburi-poolne nägemus. Kõige selgemalt tulevad kaks vaadet olukorrale välja Liivimaal 1842. aastal, mil peetakse taas Liivimaa maapäeva välja joonistuvad konservatiivid, kes ei soovi olukorda muuta, ning liberaalid. Konservatiivse poole esindajaks oli Luunja mõisnik Nolken
annaabi.ee 
