Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). See on kõige lihtsam ja arusaadavam tõlgendus, mille sellest raamatust leidsin. Nimelt saab kogu maapinda, millel ei asu asulaid ega suuri veekogusid minu meelest nimetada maastikuks. Kui maastikus esinevad järved või tiigid on need osa maastikupildist, kui aga on tegemist mere või ookeaniga pole maastiku näha. Kui maapinnal asuvad üksikud majad ja talukompleksid on need osa maastikupildist, kui on aga tegemist linnaga, on maapinnale rajatud ehitised ning sealne floora ja fauna on hävitatud, mille tõttu ei saa määratleda, millised liigid seal levida võisid. Mis on tähtis, sest erinevaid maastikutüüpe saabki eristada liikide ning pinnamoe järgi. Tõnu Oja ütleb et maastik on see, mis paistab, seesama laotus, mida inimene tajub ja milles ta liigub. Mis on eemal, on loodus, maastik on vaid see osa loodusest, mis paistab – miks mitte
korda. Tihedam liiklus ei ole minu meelest vajalik, sest meie külas ei ole eriti palju inimesi ja enamikel inimestel (eriti noortel) on oma autod. Koolibuss sõidab igal koolipäeval hommikul Võhmuta-Tamsalu suunal ja õhupoole tagasi ka. Vanematele inimestele, kellel pole autot, peatub korra nädalas rändkauplus. Spetsiaalseid parke või puhkealasid külla rajatud ei ole, küll aga on vanal mõisal kena kujundusega haljasala. Kodumajapidamised Talukompleksid, (kus aga tegelikku talumajandust enam ei peeta) asuvad suure maantee ja Ambla poole viiva tee ääres või "Võhmuta linnas". Enamik maju on eraomandis, elamispinda ei üürita. Elumajade juures varem aida või lauda funktsiooni täitnud hooned seisavad enamasti kas tühjana või on ümber ehitatud garaaziks. Vesi ja reovesi Kuna majad on ammu ehitatud, on igal majapidamisel oma puurkaev ning vett võetakse põhjaveest
annaabi.ee 
