krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno tütar oli näitleja Liki Toona (1910-1984). Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta. Uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu.
Esiluulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Tuli ja tuul". Teda peetakse inimeseks kes oli Eesti iseseisvuse idee autor. Koolides pani rõhku keeleõppele, kuid ladina keel jäi talle eluks ajaks arusaamatuks. Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala Eesti luuletaja kes oli looduslüürik ja ta rõhus omaluules impressionismi joontele. Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas. Looduslüürika, sest ta oli päris Muhumaalt ja mereäär oli ta teine elupaik. Jaan Oks kirjutas impressionistlike teoseid, oli noor eesti rühituses ja kirjutas oma teostes külaoma elust ja inimestest. ,,Tue inimeselaps" noor eesti neljandasalumis 1918. Fridebert Tuglas
Kui lugeda Ridala armastus luulet, siis tegu on rohkem armastuse kirjeldamisega läbi looduse vaatevinklist. Ridala luules on palju looduskirjeldusi. Ta oli pärit Muhumaalt ning kasutas seda ära oma loomingus: kodusaar, rand ja meri. ,,Rand, kuldne, unistustega" nõnda kirjeldab Ridala kodumaad ,,Noorusmaas". Tema kirjeldused on üksikasjalikud ning värvikad. Enno tähtsaimaks loomingu allikaks oli tema ema ning vanaema laulude ning juttude muinasmaailm tontidest ja taluhaldjatest. ,,kuulda üksi hingamist, nagu unenäo sõudu, taluhaldja liikumist." nõnda jutustab ,,Õhtu kodutalus". Enno luules on pidevalt läbivaks teemaks igatsus koju, igatsus kauguse, igatsus lõpmatuse järele. ,,Oo hing, kas tunned, kuhu surevad kõik sihita teed? Oo hing, kas tead, kuhu lõpevad kõik teeta sihid?" nõnda küsib Enno ,,Igatsuse laulus" Ridalale on väga iseloomulik luuleridade paigutus, mis omakorda moodustavad omaette
moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Esimese maailmasõja aastail müüsid vanemad talu ja see oli Enno jaoks suur kaotus. Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani, töötades vahepeal, kui
nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Ernst Enno (8. juuni 1875 7. märts 1934) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel
Pilt 9 Ernst Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt A-31-34) Ernst Enno sündis 8. juunil (vkj 27. mail) 1875. aastal Tartumaal, Rannu kihelkonnas Valguta vallas. 1884. aastal ostis ta isa Rõngu vallas metsataguse Soosaare talu, millest sai Ernst Enno lapsepõlvekodu ja mis hiljem oluliselt mõjutas tema loomingut, milles kajastus koduigatsus ja kadunud kodu sümbol. Enno oli väga kiindunud loodusesse ja kodukohta, pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms toitsid lapsepõlves tema kujutlusvõimet. Esimese maailmasõja aastail müüsid vanemad talu ja see oli Enno jaoks suur kaotus. Pilt 9 Soosaare talu (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt A-72-14) Ernst Enno õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis, kuna Enno ei olnud matemaatikas just väga tugev, siis ei olnud tal võimalik astuda Tartu ülikooli ning selle asemel
annaabi.ee 
