arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (19181940) kõrgelt arenenud majandusharude hulka, mis eksportis Euroopa turgudele kõrgekvaliteedilist toodangut. Eesti põllumajandus suutis toibuda ka endise Nõukogude Liidu poolt okupeerimisele järgnenud stalinlikust sundkollektiviseerimisest, talueliidi deporteerimisest Siberisse ja motivatsiooni vähendavast tsentraliseeritud käsumajanduse mõjust 1980-ndate aastate lõpul kuulus Eesti paljude põllumajandussaaduste tootmise tasemelt inimese kohta maailma paremate riikide hulka. 1990-ndate aastate künnisel algas juba kolmas Eesti põllumajanduse poliitiline suurreform käesoleval sajandil riiklike ja kollektiivsete suurmajandite jaotamineväiksemateks eraettevõteteks. 2000
Maakonna vallavanemad moodustasid koos organid, mille pädevuses olid maakonna haldusküsimused. Tulemus: talurahva võim kohalikul tasemel kasvas, 1860.aastatel 6+% vallavalitsustest olid talupoegadest esimehed. Järgmine reform: suuremate vallavolikogude rajamine. Keskvõim delegeeris mitmed uued ülesanded valdadele: reformid nt vaestehoolekande ja arstiabi alal ning algkoolireform (1848). Vallavalitsused sirguva talueliidi poliitiliseks kooliks, talurahvas aktiviseerus riiklikus poliitikas ja osakaal parlamendis kasvas. Demokraatia süvenemine Norras 30 1848 kaasati opositsiooni esindajad I korda valitsusesse. 19.sajandi keskpaiku parlamentalismi mängimine: vajaduse korral umbusalduse avaldamine valitsusele (ei olnud juriidilist tähendust) Nõuti valimisõiguse laiendamist ja parlamentalismi (linnade keskklass ja akadeemiline haritlaskond)
annaabi.ee 
