Talud 20.sajandi alguses arendati välja päriseksostetud talud, mis eriti jõudsid järjele Lõuna-Eestis. Olulise sissetuleku talude väljaostmiseks ja ülesehituseks andis linakasvatus. Esiplaanile hakkas tõusma karjakasvatud, mis eeldas rohumaade parandamist, sealhulgas levis puisniitude raadamine. Uuendati hooneid: rajati suuremad loomakasvatushooned, ehitati taluhäärberid. Mandri-Eestis asendusid õlkatused laastukatustega. Taluehituses hakati mõisate eeskujul kasutama palju kiviehitust. Laienes maaparandus, kusjuures oluliseks muutus heinamaade kuivendamine, sest arenev karjakasvatud nõudis paremat sööta. NB. MÕIS Peale 1919 maaseadust hakkas mõisakomplekside kiire allakäik. Osadese mõisahoonetesse paigutati koolid, lastekodud, rahvamajad jms. Paljud mõisad jäid aga kindla otstarbeta ning hakkasid tasapisi lagunema. Viimane side kadus mõisatel omanikega 1939
Lisaks eramõisatele olid olemas ka kroonumõisad ehk riigile kuuluvad mõisad. Eestis oli neid vähe. Peamiselt olid need Liivimaal. Muutused elumajades Hakati ehitama majadele korstnaid. Tihtipeale tehti reheahju juurde eraldi pliit. Natuke edasi, siis hakati ehitama kambritega kokku eraldi kööke. Kambrid, kui tulid korsnad, tulid juurde ka küttekolded kambrid olid varasemalt vaid suveperioodiks. Saekaatrid levisid hakati taluehituses kasutama ka rohkem laudmaterjali. Hoolimata sellest, et laudvoodrit peale pandi, enamasti seda ei viimistletud (kui kasutati, siis ookervärvi). Hoonete värvimine EV perioodist. Lõuna-Eesti talude ilmet muutis oluliselt see, et levima hakkas pilpakatus, hiljem laastukatus (pilbas kistakse käsitsi, laastukatus masinatega). Põhja-Eestis oli roog olemas ei olnud tarvidust kalleid naelu osta ja hakata laastukatust valmistama.
annaabi.ee 
