ja allegooriat. Tema teosed "Karm noorus" "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" "Muhu monoloogid" "Polkovniku lesk" "Jäine raamat" Tema raamatud Muhu muuseum Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana. Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. Tänan tähelepanu eest!
Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha. Ka arhitektuuri alal ei jäänud mõjutused saamata. Sõja, nälja ja katku tõttu Põhjasõja ajal jäi 18 sajandi alguse mõisaarhitektuur üldilmelt tagasihoidlikuks, oli veel sidemeid taluehitistega. Mõisate peahoonedki ehitati puust, kivihooneid oli vaid üksikuid. Uus tõus Eesti mõisaarhitektuuris algas 18 sajandi teisel poolel, üksikutes mõisates ka juba 1730. aastail (näiteks Palmse). Üldilmelt on varasemad hooned pikad ja kitsad, erinedes vähemalt esimesel pilgul suhteliselt vähe taluhoonetest. Sarnast ehituslaadi jälgiti veel läbi 19. sajandi mitmete mõisaehitiste (pastoraadihooned ja mõisa kõrvalhooned) puhul
luteri kirik tegi kõik, et hävitada ristiusueelsed pühad paigad kui ka katoliiklikud kabelid, pidades neid ühtviisi paganlikeks. Säilinud on neist vaid varemeid, mälestusi, kohapärimusi ja legende. Vanimad meie päevini säilinud puust sakraalehitised asuvad rannarootslaste aladel. Alles hernhuutliku liikumisega, mis Eestis algas 18.sajandi teisel veerandil, hakkas kujunema ka vahetult talupoeglik sakraalarhitektuur. Sellised sarnanesid nii väliselt kui sisemiselt muude taluehitistega. Peale suure palvetoa oli ka mõni ruum kaugemalt tulnutele. Setude uskumused on tihedalt seotud kristlike õigeusklike vaadetega, nende kabeleid nimetatakse tsässonateks. Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond
annaabi.ee 
