temperatuurilangust ei esine, talub enamiku Eesti õunasortide maapealne osa ilma märgatavate kahjustusteta ka lühiajalist 30.-50 kraadist külma. Kui aga puud on talveks ebasoodsalt valmistunud, võib ka leebem talv neile suurt kahju teha, nagu 1990. aasta talvel langes sooja talve käigus temperatuur mõnel päeval -25 kraadini ja hävitas nõnda palju õunapuid. Lumeta pakane võib saada ohtlikuks õunapuu juurtele, sest need talubvad üksnes 12-15 kraadist külma. Seepärast on lume olemasolu juurte piirkonnas vägaoluline. Juba 5cm paksune kohev lumekiht kaitseb mõnel määral lühiajalise pakase eest, 20cm lumekiht päästab juba pikemaajalise külma eest. Eriti tundlikud on madalakasvulised vegetatiivalusel õunapuud, sest nende juurestik on väga pinnalähedane. Suurt kahju võivad tekitada ka hiliskevadised külmad, kui maikuus täies lehes olevatele puudele sajab peale paks lumekord
temperatuurilangust ei esine, talub enamiku Eesti õunasortide maapealne osa ilma märgatavate kahjustusteta ka lühiajalist 30.-50 kraadist külma. Kui aga puud on talveks ebasoodsalt valmistunud, võib ka leebem talv neile suurt kahju teha, nagu 1990. aasta talvel langes sooja talve käigus temperatuur mõnel päeval -25 kraadini ja hävitas nõnda palju õunapuid. Lumeta pakane võib saada ohtlikuks õunapuu juurtele, sest need talubvad üksnes 12-15 kraadist külma. Seepärast on lume olemasolu juurte piirkonnas vägaoluline. Juba 5cm paksune kohev lumekiht kaitseb mõnel määral lühiajalise pakase eest, 20cm lumekiht päästab juba pikemaajalise külma eest. Eriti 62 tundlikud on madalakasvulised vegetatiivalusel õunapuud, sest nende juurestik on väga pinnalähedane. Suurt kahju võivad tekitada ka hiliskevadised külmad, kui maikuus täies lehes