millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas. Ehkki seitsmendas klassis haaras noort Kustast hoopis raadiote ehitamise vaimustus. "Kui krapist kostis "Siin Tallinn", oli see ikka tõeline ime. Teadsin täitsa kindalt, et lõpetan seitse klassi ära ja lähen õppima raadiotehnikuks. Aga klassivennad rääkisid augu pähe, et nemad lähevad kõik keskkooli edasi ja kuidas siis mina mitte." Nii sai Kustasest hoopis praeguse Reaalkooli õpilane, kus ta koos semudega juba üheksandas klassis oma ansambli tegi ja klaveri taga istus
vasakpoolne. 12.05.2008 pidid Vasakpartei ja Konstitustioonierakond allkirjastama ühinemisleppe, mille kinnitasid samal päeval mõlema erakonna kongressid. 28.06.2008 kinnitatati ühinemine algul mõlema erakonna kongressil ja hiljem ühisel ühinemiskongressil. Uueks nimeks sai Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Konstitustioonierakond moodustas uues ühenderakonnas fraktsiooni "Võrdsus". Üleminekuperiood kestab kuni 2010 aasta kongressini. Hetkel tegutseb Konstitutsioonierakond Tallnnas ja Kohtla-Järvel. Peamiselt rahastavad seda ärimehed ning Vene riik, kuid partei saab raha ka Eesti rigieelarvest. Partei praegune esimees on Andrei Zarenkov. Konstitsioonierakond ei kuulu ei parem, ega vasakpoolsete äärmuserakondade hulka, vaid on erakond, mis esindab eelkõige pragmaatilist ja tervet mõtteviisi. See erakond peab oma peamiseks programmiliseks eesmärgiks tagada igale Eestimaa elanikule tema õigused, vabaduse ja kõrge
EHITUSKUNST 1718 rajati Tallinnasse Kadrioru loss, mis sarnaneb samal ajal Peterburis rajatud lossiansamblitega. Itaaliapärane barokkstiilis paleed ümbritses prantsuse stiilis park. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Nt Palmse mõis Lahemaal. 1770 alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhitektuur. Selle aja hoonetel oli klassitsimi ja barokki ühiseid jooni nt 1773 ümberehitastud Toompea loss Tallnnas, 1784 Tartu raekoda. Tartust sai alguse klassitsislik ehituskunst sammaste ja kaarte rajamisega. Nt kaarsild ja Ülikooli hoone(projekteerijaks Johann Wilhem Krause). REFORMIDE TAOTLUSED Eesti ja Liivimaal kujensid mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunevast kriisist väljapääsu. Talurahvaküsimuste arutamine maapäeval kukkus läbi. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla V mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased
annaabi.ee 
