hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külastada. Kuningas sai kohe aru, et midagi on valesti ning teadis, et see pidi olema keegi tema teenritest. Ta läks oma teenrite tuppa ja teades, et tegija pulss ei ole vallatsemisest veel maha rahunenud, kontrollis ta kõik magajad üle. Ta leidiski tallipoisi. Suure skandaali vältimiseks lõikas ta tallipoisil juustest ühe salgu, et hommikul oleks näha, kes oli süüdlane. Tallipoiss, kes teeskles magamist aga oli kaval ning lõikas ka teistel teenritel samast kohast juuksesalgu. Hommikul oli kuningal jama majas, sest kõigil teenritel oli nüüd juuksesalk puudu ning ei olnud võimalik süüdlast leida. Ta noomis neid aga karistada ei saanud keegi, kuningas ei tahtnud sellest suurt kära, ning see olukord vaikiti maha.
Isa põle sest esti arugi soand, muudkui ehmatand ära. Pärast üteld pojale: "Mul põle sulle kua kedagi tööd anda, lähen õige mõisa ja reagin härrale, eks siis soa näha, mis tema ütleb." Kui härra sest kuulda soand, ööld ta: "No hea küll, kui ta väljaõppind varas on, las ta siis tuleb ja varastab minu kõige paremad hobused tallist ära, siis annan ma talle selle eest sada rubla raha, vaat viina ja varastud asjad saab omale veel pealekauba." Mõisahärra käskind tallipoisil kohe hobused kõvast latrisse kinni siduda, sadula selga panna ja ennast veel selga istuda. "Noh, nüüd võid siis pojale käsku viia," üteld härra, "aga kui ta ära ei varasta ja lõksu langeb, vastab ta oma peaga." Vanamees läind kurva meelega kodu poole ja üteld pojale, et ega sul nüüd küll peasemist põle. Kui poeg lugu tublisti oli järele pärind, naerd ta selle peale laia lõuaga ja üteld, et see alles veike asi on
annaabi.ee 
