4. Juba väljakuulutatud Eesti Vabariik, mille tagajärjel olid paljud eestlased valmis isamaa eest võitlema Maailmarevolutsioon oli kommunistide maailmavallutuste kava. 28.nov. algas vabadussõda punaarmee rünnakuga Narvale Sõja alguses oli olukord Eestile ebasoodne: 1. Maa oli laostunud 2. Polnud relvi, et ennast kaitsata 3. Polnud oma sõjaväge Punaarmee oli samal alaj edukas nov-dets 1918 vallutas punaarmee 2/3 Eestist (Tallinani jäi 40 km) Eesti päästjaiks osutasid, kes vastupanu organiseerisid: Kaitseliit, endised tsaariohvitserid ja kooliõpilastest vanatahtlikud. Eesti vabariiki toetasid Inglise laevastik ja Sooe vabatahtlikud 5.01.1919a. Algas Eesti vastupealetung 14.jaan. 1919 vabastas Eesti rahvaarmee Tartu 19.01 Narva 01.02 Võru ja Valga 03.02 Petseri Vabastamislahinkutes paistis silma Julius Kuperjanovi partisjonide pataljon jaan 1919. a
Pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks olulistele ajaloolistele tähtpäevade teadvustamisele, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisele -Iseseisvusdeklaratsioon eesti seadused kuuutati kõrgeimaks NSV Liidu seaduste suhtes. Nõuti liidulepingut, esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus -Balti kett MRP 50'ndal aastapäeval 1989 aastal korraldati protestiaktsioon- moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinani, 2 milj inimest ja 600 km, eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale. -Eesti kongress ja Komitee- Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima , et valida hiljem esindusorgan Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste