hauda parema elu ootajad, saagu nad hukka vaestena keset küllust! 7. Õndsad on võltsi lootuse hävitajad, sest nemad on tõelised Lunastajad; neetud jumalakummardajad, neid peab pügama, kui lambaid! 8. Õndsad on sangarlikud, sest nende osaks saavad suured rikkused; neetud on hea ja kurja uskujad, kartku nad ka oma varju! 9. Õndsad on need, kes usuvad sellesse, mis neile kasulik, sest nende meeli ei valitse iial õudus; neetud on Jumala tallekesed, veristagu nad valgemaks, kui lumi! 10. Õnnis on mees, kellel on vaenlasi, sest nemad teevad temast kangelase; neetud on see, kes teeb head neile, kes teda põlgavad, teda peab jälestama! 11. Õndsad on need, kes vaimult suured sest nemad ratsutavad tormituultel; neetud on need kes õpetavad valet tõe ja tõde vale pähe, nemad olgu põlastusväärsed! 12. kolmekordselt neetud on nõrgad, kelle ebakindlus teeb nad nurjatuks, nemad teenigu ja kannatagu! 13
Näppas raha ara. Oleta, et ta tegi mõne lepingu, sa maksid talle, aga ei seisnud just kogu aeg ta kõrval lepingu täitmist nõudes, -- mis ta tegi? Ta tegi iga kord otse vastupidist. Oleta, et ta avas suu, -- mis siis? Kui ta jalamaid ei pannud suud kinni, siis tuli sealt tingimata vale. Sihuke elukas oli Henry. Kui tema siis oleks meie kuninga asemel, siis oleks selle linna käsi tuhat korda sandimini käinud. Ei taha öelda, et meie omad on tallekesed.-- seda nad pole, kui asja lähemalt vaadata; aga tolle vana jäära vastu nad ei saa. Ma ei ütle muud kui: kuningad on kuningad, seal pole midagi parata. Alatud mehed on nad läbi ja läbi. Sedasi on neid kasvatatud.» «Aga meie omad lehkavad just niisama kui lihtrahvas, Huck.» «Seda nad teevad kõik, Jim. Me ei saa sinna midagi parata; ajalugu ei räägi, kuidas sellest lahti saada.» «Hertsog on mõnes asjas päris hea mees.» «Jah, hertsog -- see on teine asi
Ahaa, need on täringumängult tabatud! Millal siis ka meie rektorit näha saab? Sada Pariisi naela rahatrahvi kuninga heaks! Küll aga põrutab see Barbedienne otsekui kurat! Muide, seda ta ongi! Muutugu ma oma diakonist vennaks, kui nihuke kohtuotsus keelab mind män* gimast, mängimast päeval, mängimast öösel, elamast mängides, suremast mängides, ja kui viimane särk seljast on läinud, maha mängimast oma hingegi! Sa püha Neitsi, kui palju tüdrukuid! Oo, mu tallekesed, kõik reas üksteise järel! Ambroise Lecuyere! Isabeau-la-Paynette! Berarde Gironin! Mis sa ütled, muudkui rahatrahv! Kes käskis teil kullatud vöid kanda! Küllap nüüd selle eest saate! Kümme Pariisi sol'i, edvikud! See vana kohtu-tõbras seal ei kuule ega mõista mõhkugi! Va mühakas Florian! Vana tohman Barbedienne! Muudkui laiutab laua taga, närib kaebajaid, närib protsessi, närib ja matsutab, õgib ja vitsutab ennast täis. Rahatrahvid, peremehetuks jäänud varandused, maksud,
annaabi.ee 
