iga päev abiks 1-3 ema. Jätkub ka Salu koolis alustatud õppetegevus ja samas harjutatakse elanikke iseseisvalt igapäeva eluga toime tulema. Kohad, asutused, kust abivahendeid saab. http://www.tallinnakoda.ee/site/data/abiks_puudega_inimesele_2011.PDF - AS Gadox: ortopeedilised jalanõud, liikumisabivahendid, proteesid, ortoosid. - Eesti Ortoosikeskuse OÜ: ortoosid, proteesid, tallatoed, liikumisabivahendid - Ortopeediakeskus OÜ: ortoosid, proteesid, ortopeedilised jalatsid, tugikorsetid - Ortoosimeister OÜ: ortopeedilised abivahendid - Tervise Abi OÜ: liikumis-, hooldus- põetusabivahendid - Invaru OÜ: liikumis-, hooldus- põetusabivahendid, inkontinentsitooted - OÜ Manual: tava- ja elektrilised ratastoolid ja auto käsijuhtimisseadmed - Kuulmisrehabilitatsioonikeskus MTÜ, SA Tartu Ülikooli Kliinikum
metsajooks. Pööra tähelepanu oma kehakaalule. Vimlemine. Regulaame füüsiline aktiivsus on plve ja puusaliigese artroosi korral väga oluline, kuna jalalihaste nôrkus teeb liigese ebastabiilseks ja seetôttu hakkab liiges kuluma. Vôimlemine aitab säilitada liigese liikuvust ja vähendab valu ning edasist liigeskahjustust. Aeroobseteks harjutusteks sobivad liigeshaigetel ujumine, vesivimlemine, jalgrattasit ja kepiknd. Sobimatud on jooksmine, ekstreemsed spordialad, tennis, korvpall. Tallatoed ja ortoosid: igete tallatugede kandmine vähendab survet väliselt pôlvesidemelt ja kôhre kulumist lokaalselt ning valu leebub. Tähtis on mugav ja pehme jalats. Köhre kulumist pidurdavad toidulisandid: glukoosamiinsulfaat ja kondrotoiinsulfaat (Ultra Geel, Artrostop). Nende pikaajalisel tarvitamisel paraneb kôhre ainevahetus ja takistub khre kiirenenud vananemine kuivamine ja pragunemine. Ravitulemuse saavutamiseks tuleb kôhretoitu" tarvitada pidevalt, mitme aasta vältel.
Jalatsite valikul tuleb silmas pidada, et sisemised tallad oleks vormitud tallavõlvi järgides ehk vajalik on kanda niinimetatud ortopeedilise tallaga jalatseid. Sellega muutub oht tallavõlvi lamenemiseks minimaalseks (Meitern 2007). Probleem võib taanduda, kui õiget liikumisravi tehakse regulaarselt ja vajadusel kantakse tugesid või vastavaid jalanõusid. Tõsisema patoloogia korral vajaks laps siiski ortopeedi vm eriarsti konsultatsiooni. Tagasilööke võib esineda, kui määratud tallatoed jäävad kasvavale lapsele väikeseks ja lapsevanem ei pruugi aja möödumisel probleemi enam nii tõsiselt suhtuda (Sooba 2006). Laps peab saama koduaias ja toas ka paljajalu ringi joosta (Sosaar 2007). Võimlemissussid ei ole lapse jaoks õiged jalatsid! Jalatsite valikul tuleb arvestada järgmist: 8 · Rohkem kui sentimeeter suuremaid jalatseid ei tohiks osta, sest see soodustab lampjalgsust.
suunas. Patsient võib jala “pikendamise” eesmärgil supineerida labajalga. Pikema jala liigesed võivad olla painutuses või patsient demonstreerib nn põranda pühkimise liigutust kõnni hooperioodil. Jalgade pikkuse erinevusest tingitud ebaõige kõnnimuster võib põhjustada ka valulikku osteogeenset (luutekkelist) kõndi. Kuidas patsient kohaneb jalgade pikkuse erinevusega, sõltub mitmetest teguritest, kuid normaalsed jalanõud ja spetsiifilised tallatoed võivad tagada normaalse kõnnimustri. Joonis 8. Jalgade pikkuse erinevuse kompenseerimine tallatoega ning kanna asendi erinevus Eristatakse veel järgmisi kõnnistiile: Equinus gait (varbal kõnd) Hemipleegiline või hemipareetiline kõnd Parkinsoni kõnd Neurogeenne või spastiline kõnd Kukkuva jala kõnd (drop foot gait). Kasutatud kirjandus Atkinson, K. Coutts, F. Hassenkamp, A.M. Physiotherapy in orthopaedics. A problem- solving approach
annaabi.ee 
