Inimene katab viljakat mulda üha suurematel alade ehitiste ja teedega. Pealmisi väärtuslikke mullakihte küll teisaldatakse ja taaskasutatakse, kuid mulla pindala on ikkage suuresti vähenenud. Muldade füüsilise hävitamise põhjus on maavarade järjest suurenev kaevandamine. Muldade hävitamine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Võimsate ja raskete põllumajandusmasinate kasutamine tähendab järjest süvenevate põllumuldade tallamisprobleemi, mis vähendab oluliselt muldade saagikust ja suurendab väetiste, pestitsiitide ning vee-erosiooni kasvu koosmõjul üldist keskonnariski. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Selle tulemusena huumusevarud vähenevad ning mulla viljakus langeb. Seda võib ette tulla ka metsas. Tänapäeval ohustab see eelkõige arengumaade
Mulla pindala väheneb pöördumatult inimtegevuse tagajärjel. Väärtuslikku viljakat mullamaterjali üritatakse küll teisaldada ja paigutada teise kohta, kuid sellest hoolimata kaetakse järjest suurem osa viljakast põlluharimismaast. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks ka maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Suurte ja võimsate põllumajandusmasinate kasutamine suurendab muldade tallamisprobleemi. Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine (mulla energiaallika) puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Muldade bioproduktsioonivõime sõltub taimedest ja mullaelustikust. Selle tulemusena huumusvarud vähenevad ning mullaviljakus langeb, kuni tuleb põllukultuuride viljelemisest loobuda. Metsas võib bioloogilist degratsiooni põhjustada alepõletamine (nõmmetsad).
annaabi.ee 
