metsakuklaseliikidel üle 10 pesaga (palu-, karu-, liiva- ja kännukuklane) asurkonnad, vähemalt 4 pesa hektaril) väljaselgitamine ja liigilise kuuluvuse määramine. - Suuremate metsakuklase asurkondade perioodiline (1 kord iga 5 aasta tagant, kui tuvastatud muutused ei nõua teisiti) seire kuklaste ja nende pesakomplekside seisundi hindamiseks. Need asurkonnad võtta püsiseirealadeks. - Asurkondade säilimiseks vajaliku info (liiginõudlused, saaste-, tallamiskoormuse jm mõju) kogumine. - Eelnev on baasiks asurkondade kaitsemeetmete, kaitsealade ja erinevate metsakuklaseliikide kaitsekorralduskavade väljatöötamine ning olemasolevate täiendamine. - Suurimate asurkondade territooriumidel metsa majandamiskavade väljatöötamine. 3. Metoodika Sipelgaasurkondade ja pesade seisundi täpsustatud hindamine Sipelgad on väga tundlikud häirimisele ja väljutavad kergesti häireferomooni. Õigete tulemuste,
Ilusad tüved on mändidel, kaskedel ja pärnadel, mõnikord lõigatakse vaadet varjav oks. Sõiduteedeäärsed metsad erilist hoolt ei vaja. Korras on vaja hoida kitsas metsaserv ja laiemalt vaid peatuskohad. Parkimiskohad ja puhkekohad hoitakse korras vähemalt 500 m raadiuses parkmetsana. Peatuskohtades on vaja hoida pidevalt korras vähemalt 50 m ulatuses. Puhkemetsade tallamiskoormuse hindamine Vastavalt puhkeala tallamise intensiivsusele on võimalik metsa üldilme järgi määrata koormusastmed: I Terve puistu -- puhkajaid kuni 3 inimest hektaril (in/ha) II Nõrgalt kahjustatud -- puhkajaid 4...10 in/ha III Mõõdukalt kahjustatud -- puhkajaid 10...15 in/ha IV Tugevalt kahjustatud -- puhkajaid 16...20 in/ha V Hääbuv puistu -- puhkajaid on üle 20 in/ha.