Kaloreid seevastu annab ta tavalisest nisust vähem. Speltanisus sisalduv tärklis on hea seeduvusega, spelta "töötlemine" on organismile kergem. Talitritikale Tritikale on kaugristamisel saadud hübriid, mille emastaim on nisu (Triticum) ja isastaim rukis (Secale). Ühendada on püütud eeskätt nisu suurt saagivõimet ja kõrget kvaliteeti ning rukki vastupidavust keskkonnatingimustele. Tritikalel on nii tali kui ka suvivormid; enamlevinud on talivormid. Talitritikale võrsub sügisel vähem kui rukis kuid intensiivsemalt nisust; tritikale talvekindlus jääb alla nii rukkile kui ka nisule. Talitritikale kasvupind Eestis olnud 6000...8000 ha, saagikus 2,5...3,5 t/ha. Suvitritikalet viimastel aastatel meil kasvatatud ei ole; suvitritikale jaoks jäävad meie suved lühikeseks ja päikesevaeseks. Algul kasvatati tritikalet söödaviljana, nüüdisaegseid sorte kasvatatakse ka inimtoiduks mitmete küpsetiste tegemiseks
Rohumaa mitmeaastaste mesofiilsete taimede kooslus. Rohumma taimed jaot 4 rühma: 1. Kserofiilsed kui transpirats koef on alla 300 nt lambaaruhein 2. mesofiilsed 400-600 nt timut, lusted, haril aruhein 3. hügrofiilsed 700-900 vajavad palju vett. Nt päideroog 4. hüdrofiilsed trans üle 1000. Kasvavad vees. Nt sinihelmikas, aasrebasesaba. Rohumaa taimede erinevus põllukultuuridest: · Eluea pikkus reeglina 1 aastased ja talivormid 2 aastased, enamus rohumaa taimi on elueaga mitukümend aastat. Nt luhtkastevars elad üle 70 aasta. · Rohumaa taimi külvatakse ja looduslikult kasvavad nad ka segukülvides. Segukülvides liigid omavahel konkureerivad, mis tekitavad juhtliikidega suletud kooslusi ja argesiivsete liikidega avatud kooslusi. Selliste segukülvide kasutamine, väetamine ja hooldamine on keerukam kui põllukultuuridel.