väetamisel aga suunatakse väetis taimele võimalikult lähedale. Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Orgaanilistest väetistest sobib künni alla anda sõnnikut või liblikõieliste ädal haljasväetisena. Iga taliviljale antud sõnnikutonn vähendab mineraalväetistega antavat. Orgaaniline väetis katab seega, olenevalt kogusest, taimede lämmastikuvajadusest, kõrgete saakide saamiseks tuleks seetõttu kasutada lisaks mineraalväetisi. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures antavad kogused sõltuvad mulla varustatusest toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust.
koos külviga 4 V.oder.ak 20 126 3780 Amm.sulfaat 615 Kevadel koos külviga Kokku 570 Lämmastikväetist taliviljale ei planeerita, kuna orgaaniline väetis täitis lämmastiku vajaduse. Põldheinale antakse P ja K väetist varuväetisena. 13 Tabel 7. Fosforväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine Põllu Kultuur ha P P-väetise (kõlviku) Kg/ha Kokku Väetise liik kg/ha Andmise nr.
annaabi.ee 
