veskis, nõudes selle eest lisakoormisi. Talopoegade koormised-kuna talupoegade maa kuulus enamasti isandale, siis pidi talupojad selle kasutamise eest tööd tegema e koormisi kandma. Koormised jagunesid piirkonniti, suures osas jagunesid need kaheks: kohustus maksta renti ja teha nn teotööd isanda majapidamises e mõisas. Talupoegade mõttemaailm, ellusuhtumine-suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, mille tõttu pole säilunud kirjalikke tekste. Taliupoegade elust tema tänu muude ühiskonnakihtide(vaimulike, feodalide ja linnaelanike) tähelepanekutele. Kõik nad suhtusid talupoegadesse enamasti põlguse ja üleolekuga. Kuid talupojad olid valmis oma õiguste eest seisma. Kõrgkeskajal nõudsid mitmed külanõukoud koormiste kirjalikku fikseerimist, et isandal poleks võimalik külaelanikele uusi kohustusi peale sundida, samuti nõuti suuremat isikuvabadust. Üldiselt torkab silma talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus.
Peterburi mindi. Sest tööd oli kerge leida, stipendium oli osades kohtades tasuta. Vahepeal tulevad need Eesti haritlased, Jakob Hurt, Jakobson, Jannsen jms. siis puudusin ja kui olingi kohal ei viitsind kirjutada, neid tunnevad ju kõik:D Eesti uusaeg. 13 märts Esimene eksam kuskil mai lõpus. Eesti talurahva ajalugu I osa. LUGEDA Eesti talurahva olukord hakkab vene ajal nii õiguslikus kui majanduslikus korras arenema. 17saj lõpu kümnendite seadusaktidega pandi oaika taliupoegade õigused. 1691 liivima halduse majandustegevusjuhend, 1696 aasta liivimaa kroonu mõisate majandus reglement. Erinevalt kroonutalupoegadest on eramõisate talupoegade olukord raskem. Seal hakkan rolli mängima balti erikord. Rosen leidis et siinne talupoeg on pärisori. Suunismaisus. Sellega kaasneb talupoegade põgenemine pagemine. Lihtsam koostööd teha eesti ja liivimaa vahel. 18 saj soodne majanduslik olukord. Varasemad suhted hakkavad takistama arengut.