(Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) · Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Barokk: Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest (kulunud väljend). Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9
The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas.