Niimoodi ei jõua aga ei riiki juhtivad poliitikud ega ka tavakodanikud just kuigi kaugele. Asi või lõppeda hoopis sellega, et sõna- ja teovabadus viivad meid suurte ja valusate tülideni, kus armu ei anta ning lahendust ka ei leita. kaks, üksteisele risti Isiklik valikuvabadus ja vastutus silma paistev, on kohene efekt. Aga ma ei saa seda kõike teha, kuna mul on vastutus. Mis see vastutus siis ikkagi on? See kui ma talitsen end, kuid tegelikult olen raevumas ja sunnin end iga päev ärkama kell seitse, kuigi tegelikult tahaksin ma ärgata keskpäeval? Kuid ma olen mõelnud nii, et miks ma pean enda eest vastutama, kui kõik seadused teevad seda nii või naa minu eest. Ma ei saagi ju võtta endale mingit vastutust, kui ma iga vale sammu eest karistada saan. Ainsad inimesed, kes minu arvates tõesti enda eest vastutada ei taha/oska/julge on anonüümsed netikommentaatorid
sest meelesegadusest, mis mind tabanud. Võiks Hamlet teha liiga Laertesele? Ei, Hamlet mitte. Aga kes siis teeb? Ta hullus. Ja kui nii, ka Hamlet siis on see, kes kannatada saanud on, ta hullus on ta enda vaenlane. LAERTES: Kui nii, end talitsen ja sõpruse sult võtan vastu nagu sõpruse. Tulevad Kuningas ja Kuninganna. HAMLET: Me kihlveo lahendame vennalikult. KUNINGAS: Hamlet, mu vennapoeg, kas tingimused on sulle teada? HAMLET: Suurepäraselt, kuid kihlveo sõlmisite nõrgemale. KUNINGAS: Ei arva seda; tean teid mõlemaid - kui ta end täiendanud ongi, edumaa on see-eest meil.