omandavad kuju konkreetsetes avalikes olukordades, olles kõigi jaoks nähtavad ja kogetavad. Avaliku tunnustuse osaliseks saamine tähendas eriliseks vaatluse objektiks muutumist, hulga seast eristumist. See oli kõikide poolt ihaldatud eesmärk. Sportmängud olid Kreekas kõige tähtsamad vaatemängud. Pindarose ja Bakhylidese oodides kujutati võitjat ideaalse kangelasena. Võit näitab atleedi kaasasündinud omadusi, tema enesedistsipliini, kartmatust, riskivalmidust ning võidurõõmu talitsemist. Võitljatele pühendatud oodide mõte oli luua sõnaline mälestusmärk. Linnriigid paigutasid sõja ajal pühamutesse iseendale pühendkirju, mistõttu kujunesid pühamud linnriikide omavahelise rivaalitsemise areeniks. Sõda oli linnriigi jaoks suurim ja haaravaim vaatemäng. Sõjas lavastas linnriik oma võimu vaatemänguna nii iseendale kui ka teistele riikidele. Kreeklased tundsid avalike vaatemängude tohutut mõjuvõimu rahvale, kuigi
Kahekümne päeva jooksul pärast Spartacuse võitu Glaberi üle, tuli uusi kokku üle nelja tuhande. Kui gladiaatorid ilmusid ühel päeval Nolasse, ei lastud neid linna ning selletõttu pidid gladiaatorid linna sisse murdma. Üleerutunud gladiaatorid hakkasid linnas aga tapma ja laamendama. Väeülemate abiga õnnestus Spartacusel mõne tunnipärast tapmine ja riisumine lõpetada. Juht kogus kõik kokku Nola foorumisse. Seal nõudis ta, viha silmis välkumas, oma meestelt sõnakuulekust ja talitsemist. Seejärel viis ta oma armee Nolast välja ning lasi neil laagrisse jääda. Spartacus veetis Nola juures üle kahe kuu, õpetades pidevalt oma sõdureid, kelle arv oli suurenenud kaheksa tuhandeni. Ühel päeval jõudis gladiaatoriteni Crixus, kes oli vahepeal vangis olnud, Spartacuseni kahe tuhande gladiaatoriga. Need jaotati kahe leegioni peale ära, millest ühte juhtis Enomaios ja teist Crixus. Spartacus kuulutati üksmeelsete heakskiiduhüüetega uuesti
annaabi.ee 
