kontrolli all hoida. Referaadis tehtud üldistused on tehtud põhikooli õpilaste näitel, kel on emotsionaal- ja käitumisraskused. 3 1. Viha ja vihastamise eeskuju Oluline on enda nördimust ja viha mõista; mõista neid olukordi, asjaolusid ja inimesi, mis või kes meie nördimustaluvust langetavad; mõista, mida me sellistes olukordades meile iseloomulikult teeme, kuidas oma vihale reageerime ja sellele vastame, kuidas seda talitseme ning samuti seda, kuidas püüame aidata teistel nende viha talitseda. Kuid selline mõtestamine on vaevalt võimalik sündmuste emotsionaalses tulipunktis. (Rogers 2011: 153) Kui õpetaja suudab ise oma viha talitseda ja seda ka klassi ees, kus on näiteks EKR- õpilased, kel sellega raskusi, annab see neile eeskuju ja on justkui mudelõpe, kuidas peaks vihasena olles käituma. See näitab, et viha on võimalik kontrollida ja alati ei pea endast
Selleks ajaks oli ka teine kutt tulnud vaatama, „mis toimub“. Ma ütlesin: „Tere.“ Ta uratas midagi. või kes meie nördimustaluvust langetavad; mõista, mida me sellistes olukordades meile iseloo- Ma lisasin: „Ma kontrollisin oma peeglit...“. Ka tema märkis seda, mis oli „paganama ilmselge“. mulikult teeme, kuidas oma vihale reageerime ja sellele vastame, kuidas seda talitseme ning „See on kinni kiilunud...“ samuti seda, kuidas püüame aidata teistel nende viha talitseda. Selline mõtestamine on vaevalt Teine kutt torkas vahele, „Need on vedruga – see tuleb lihtsalt välja tõmmata ja ta läheb ise tagasi võimalik sündmuste emotsionaalses tulipunktis. Küll tasuks aga üldiselt nördimust ja vihatunnet õigesse asendisse. Ma võin selle korda teha, kui soovid
annaabi.ee 
