tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. „Tants aurukatla ümber“ (1971)
"Hirm ja iha" (1993) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogu "Sarviku armastus" (2007) Kandilised laulud (1962) Helmi Sell Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast
uskunud sel silmapilgulgi, et ma tõotuse peaksin; ma lihtsalt valetasin, sest ma tahtsin, et isa sureks rahulikult ja rõõmsalt, et tal oleks õnnelik surm. Mõtlesin, et -- oled oma eluajal küllalt vaeva näinud ja õnnetusi kannatanud ning harva on sinu unistused täide läinud; ole siis vähemalt surisängilgi rahulik ja rõõmus, nagu ootaks sind ees vaikne ja segamatu õnn. Nõnda mõtlesin ma, kui ma talle lausa valetasin. Ja mis teie arvate, tegin ma hästi või halvasti? Talitasin ma õieti?" ,,Minu arvates küll, härra Schulz," vastas Indrek. ,,Arvate seda tõesti?" usutas vanamees. ,,Tõesti!" kinnitas Indrek. ,,Mina ise arvasin alguses sedasama," rääkis vanahärra, ,,aga pärast lõin kahtlema. Ja teate millal? Kevadel, kui hauakünka üles tegin ja sinna lilled istutasin -- isa suri nimelt lumepaiku --, siis hakkasin kahtlema. Täpsemalt: ma lõin kahtlema siis, kui nägin, et lilled ilusasti kasvama hakanud