Suls (1972) kirjeldab nalja mõistmise eeldusena võimet ära tunda ning lahendada inkongruentsuse nalja ootuspärase puändi ja konteksti poolt loodud ootuste vahel, mis loob aluse huumori tajumise kaheks astmeks: • Üllatus, mis on tingitud tavatusest, inkongruentsusest (prillidega lehm). • Koherentsus ehk sidusus (inimene omistab üllatavale seosele tähenduse, lahendab „probleemi”) – nt, loomaaia külastaja küsib talitajalt: „Miks on gorilladel nii suured ninasõõrmed?”, talitaja vastab: „Sest neil on nii suured sõrmed.” Reklaamis: pilt-lause-lugu: pildi ja lause koostoimes luuakse kujunemise eeldused ja kujuneb tavatu ja positiivset emotsiooni kandev lugu. 4. Hirmuapellatsioonid • Hirmuapellatsiooni kasutatakse andmaks mõista, et toote mittetarbimine võib tuua halbu tagajärgi (negatiivne lähenemine).
Kaaluda kõik noorveised ja sead, 91 lambaid võib kaaluda valik kaalumisega st kaaluda 5% lammaste üldarvust ja nende keskm massi-iibe alusel arvutada kõigi noor- ja nuum loomade massi-iive. Varssu, karusloomi, küülikuid ja linde ei kaaluta. Loomade massi-iibe määramine on vajalik: loomade üleviimisel ühest vanuse rühmast teise ja üleandmi ühelt talitajalt teisele. Loomade kaalumise tulemused kantakse loomade kaalumise lehele, millised täidetakse eraldi iga talitaja ja talle kinnist iga looma rühma kohta. Loomade üleviimisel 1t rühmast 2 vormist loomade üleviimise aktiga üleviimise päeval, kus näidat talitaja, kes üle annab, kes vastu võtab-loomad loetakse individuaalselt või rühmiti. See akt koost ka põrsaste, tallede ja varssade võõrutamisel ja noor-
annaabi.ee 
