20.Lina teisendite rühmad. Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. 1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas. 2.Õlilina on madalate (30-50 cm), mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. 3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm) 4.Lamav lina on keskmise pikkusega, tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused-
Kasvab niiskes, jahedas kliimas.Õli sisaldus seemnetes 35-39%. Õlilina. Madalate (30-50 cm) mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. Õli sisaldus seemnetes 38-45%. Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70 cm) nõrgalt hargneva varrega. Õli sisaldus seemnetes 38-42%. Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. Õli sisaldus seemnetes 40-42%. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Viljakust saab reguleerida väetamise teel, hapnikku muldamise teel, niiskust kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised erinevused. I rühma teraviljad: nisu, rukis, oder, kaer II rühma teraviljad: mais, riis, hirss, sorgo ......
annaabi.ee 
