6 muldadega Skåne poolsaar. Rootsi suurimad saared Gotaland ja Öland on pinnaehituselt lubjakivilavad (50-80 m). Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik, on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku. Pinnamoe mõju majandustegevusele Turisminduse vaatenurgast on edendavad faktorid Skandinaavia mäestik, kuhu ahvatlevad talvereisid talisportlasi viivad ning lõunaranniku liivarannad. Samuti on Svealandi ja Götalandi viljakad mullad suureks plussiks põllumajanduse arengule. Valdavalt mandrijää sillutatud kiltmaa ja künklik tasandik on soodne kiirteede ja raudteede rajamiseks, selle tulemusena areneb transiitkaubandus ja veondus. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust (umbes 80% kogu Euroopa omast), on Roostil ainult 4
kesklinnas Eesti kõrgeima lipumasti tipus sinimustvalge Eesti riigilipp. 20 m kõrgusesse lipumasti heisati lipp Eesti lipu päeval, 4. juunil 2009, mil möödus 125 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest. Täna on lipu õnnistamise kohas Otepää Kirikumõisas, endises pastoraadihoones, avatud Eesti lipu tuba (Otepää piirkonna ametlik turismileht, 2015). Heade sportimis- ja treenimisvõimaluste tõttu elab Otepää kõrgustikul mitmeid tuntuid talisportlasi nagu Kristiina Šmigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu jt. 10. INIMMÕJU Otepää kõrgustik on laialdase turisimitegevuse tõttu hästi hooldatud. Loodusele avaldavad negatiivset mõju spordikeskused, mootorsaani- ja ATV-rajad. Naturaalset maastikupilti rikuvad turisimikeskuste rajatised: mäesuusakeskuste tõstukid, tuubirajad, seikluspark, wake-board park. Negatiivsele mõjule vaatamata meelitavad spordikeskused ja turismitalud ligi palju spordi- ja loodushuvilisi