Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis sündis juba mitusada aastat tagasi Skandinaavias. Murdmaasuusatamine on talispordialadest kõige vanem, sest suuski on kasutanud liikumiseks juba eelajaloo aegadest saadik. See on väga populaarne sport paljudes riikides ning on Eestis talispordialadest kõige eelistatum. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel ning on kuulunud taliolümpiamängude kavva juba alates 1924. aastast. Murdmaasuusatamine koosneb paljudest erinevatest sõidu-, tõusu-, laskumis-, pöörde- ja pidurdusviisidest. Seega on tehnika õppimine suusatamises küllaltki pikk protsess. Distantsid varieeruvad ühest kuni viiekümne kilomeetrini. On kaks erinevat
staadionijooks, siis aja möödudes on alasid pidevalt juurde tulnud ning tänapäeval on spordialade hulk võrreldes esimeste olümpamängudega suisa mitmekümnekordistunud. Paljuski on muutunud põhimõtted sportlaste ettevalmistuses. Kui antiikajal vajasid atleedid väga mitmekesist füüsilist ettevalmistust, sest pidid osa võtma kõigist võistlusaladest, siis tänapäeva sportlasele piisab heast vormist ühel alal. Erandiks on vaid viie- ja kümnevõistlus, triatlon ning talispordialadest kahevõistlus. Ent spetsiaalselt olümpiaks hakkavad tippsportlased valmistuma täna samuti kui siis 10-12 kuud enne võistlusi. Olümpiale pääsemiseks tuleb sportlastel ületada teatud lävend ka Antiik-Kreekas tuli läbida teatud katsed. Sajandite kaugusest on Antiik-Kreeka meile pärandanud ka olümpiamängude sümboolse tähenduse olümpiamängud on rahuaeg. Vana-Kreekas katkes olümpiamängude toimumise ajaks üheks kuuks igasugune sõjategevus
annaabi.ee 
