Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. Koos Eesti-Soome sümfooniaorkestriga nägi ilmavalgust Veljo Tormise sümfoonilise muusikaga debüütplaat "Luigelend" (Warner Muisc /Finlandia Records), mis tõi 2003 aastal Anu Talile maineka auhinna "Echo Classic Award 2003" ja aasta parima noore muusiku nimetuse. Echo Classic Award on tuntuim ja kaalukaim klassikalise muusika auhind Saksamaal, olles osa sealse plaaditööstuse paraadauhinnast Echo Award. Saksamaa mastaabis võib seda võrrelda Ameerikas jagatavate Grammydega. 2003 aastal anti see auhind klassikavallas välja 22 kategoorias ning võitjad valis hääletuse teel Deutsche Phonoakademie. Anu Tali on pälvinud Eesti Noore Kultuuritegelase preemia 2004.
debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. 2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga. Aasta 2006 oli Anu Talile loominguliselt väga edukas. Noor eesti dirigent juhatas menukaid "Carmeni" etendusi Savonlinna ooperifestivalil ja dirigeeris mitmeid Euroopa tähtsamaid orkestreid: Mozarteumi orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Bach Collegium, Berliini Deutsche SinfonieOrchester. 2007. aastal valmis dokumentaalfilmi "Maestra Baltica: Anu Tali dirigiert baltische Musik", mis räägib dirigent Anu Tali elust ja tööst ning Baltimaade muusikast
muudeti matsideseeriaks. Pretendentide võistluse võitja sai õiguse mängida maailmameistriga tiitlimats. Süsteemi üks tsükkel kestis kolm aastat. Botvinnik võitis tiitli 1948 ja säilitas tiitli viigiga lõppenud 1951. ja 1954. aasta matsidel. 1957 kaotas Botvinnik tiitli lõppmänguspetsialistile Vassili Smõslovile, kuid võitis 1958 järelmatsis tiitli tagasi. 1960 kaotas Botvinnik tiitli 23-aastasele Läti imelapsele, tugevale taktikule Mihhail Talile, kuid võitis 1961 tiitli taaskordselt järelmatsiga tagasi. Pärast 1961. aasta matsi ei andnud FIDE enam tiitli kaotanud maailmameistrile õigust järelmatsile ja järgmine maailmameister, tugev kaitsemängija Tigran Petrosjan Armeeniast hoidis tiitlit kaks tsüklit (19631969). Talle järgnes universaalse mängustiiliga Boriss Spasski (maailmameister 19691972) Venemaalt. Järgmisel maailmameistrimatsil 1972 (nn Sajandi matsil) oli esimest korda pärast II maailmasõda
Lugu: Ta pidi õpetama oma kasuvanemate mõrtsukate pojapoegi, kes talle süütult otsa vahtisid. Tal oli sellest raske üle saada. Viljari käed värisesid, kui ta tahvlile kuupäevi kirjutas ja kaardikepiga kuulsusrikkaid paiku näitas. Ta mõtles pidevalt karistamata jäänud kuritööst. Selleks, et mitte kuriteole mõelda ja sellest üle saada, hakkas ta jooma. Direktor oli pahane. Ta tahtis, et ajalooõpetaja oleks väikekodanlase ja tarbija asemel maa sool, kes kingib nende aja Arno Talile viiuli, mis teeks ta ühiskondlikult aktiivseks. Viljar vastas: "Pindaktiivseks!" ja nägi siis kolme pisikest kuradit enda poole tulemas. Ta viidi ravile, kust ta ära põgenes ja maaparandusse läks. Sealgi hakkasid tülid kimbutama ja ta vallandati. Perekond: Tal olid kasuvanemad, kes elasid Parvel. Surmapõhjus: loomulik surm 4.68. Peeter Petrof Sünnikoht: Harala Olemus: unistaja; arvas, et kusagil on parem elu, aga ise ei teinud midagi, et selleni kuidagigi jõuda;
annaabi.ee 
