Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u. oktoobri teisest poolest. Taliuinaku veedavad karud talipesas, mis on tehtud looduslikku või karu enda poolt kaevatud koopasse, varjulisse kohta tuulemurrus, pinnaselohku või lihtsalt maapeale. Eestis ongi sagedaseim talipesa tegemine maapinnale tihedasse kuusenoorendikku, kus kuuskede oksad toimivad nn. katusena. Talipesa vooderdab karu oksarisu ja samblaga. Lumikatte saabudes võib moodustunud talikoopa sisene õhutemperatuur olla tunduvalt kõrgem välistemperatuurist. Õhuvahetuse tagamiseks on talikoopal enamasti olemas ka õhutusava. Talikoopa teevad karud enamasti inimeste poolt sageli külastatavatest kohtadest vähemalt 2 km kaugusele kuid on ka erandeid. Sageli teevad karud mitu varupesa, et tarvidusel ümber kolida. Vee kogunemise vältimiseks pessa maapinnale talipesa rajamisel valivad karud ümbritsevast alast veidi kõrgema künka.
Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekut märgates eelistavad nad eemale minna. Nad on üksikeluviisiga. Talvel magavad nad talveund, mis kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Kõige lühem on talveuni vanadel isastel ja kõige pikem poegadega emasloomadel. Talikoopad asuvad enamasti tihedas kuusenoorendikus, tuulemurrus või sobivates kõnnualustes. Emakarud valmistavad talikoopa põhjalikumalt ette. 7 Kokkuvõte Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Tal on pikad ja tugevad jäsemed. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel, kui neil on vaja kiiresti jõudu koguda.Pojad sünnivad pruunkarul jaanuaris
annaabi.ee 
