maaelu tingimustes. Ta ei ole rahul ka Eesti Vabariigi riigieluga ning võimude otsused ei vasta Visnapuu lootustele. Sõja teemat on selgelt näha luuletuses ,,Jääb inimene ikka, ikka meil veel velleks" ja ,,Ärge tapke inimest" Nii valus, valus meek, et tuleb venda tappa, Verd kuuma nõrisada musta mulla kappa. On ikka, ikka inimene veel meil velleks. Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, Millal katsin end vaibaga, poodi inimest, Süda pisteti läbi. ,,Taliharjas" on mitmed luuletused üles ehitatud just kõla ja meloodilisust jälgides, mis tekivad tänu sõnakordustele ja lihtsatele rea lõpus olevatele riimidele. Näiteks luuletus ,,Sireli" ja ,,Meie aeg": Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju sõpru langend hauda. Sireli. Meeletus ja õud. Surm ja katk ja põud. Täis on aja nõud. Luulekogus ,,Hõbedased kuljused", mis ilmus samuti 1920. aastal, käsitleb ta jumala eksistenti küsimust
ühes majas saatanaga Minu tee, see on lauluks ülendada valu. Kutsus ise luuletusi poeesideks! · Teine kogu 1918 "Jumalaga Ene". Tugevamaks muutub luule muusikaline tähtsus, palju kõlamängu, nukker, romantiline, autor igatseb absoluutse täiuse järele. 1920-ndate algul. Kui Siuru laguneb, siis protesteerib senise luulemaneeri vastu. Sees ühiskondlikud probleemid. · 1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik" "Taliharjas" palju sõjateemat. "Needmine", " Õudse aja paus", "Ärge tapke inimest", iseenda sisemised vastuolud. Teised kogud on teises meeleolus. "Hõbedased kuljused" Armastus ja loodusluule (jõuline) tugev armastus. Luuletaja tahab iseenda lahtistes haavades surkida. Proovib lugejat sokeerida. "Käoorvik" 10 kirja Ingile (armastuskirjad). Pühendatud abikaasale, loodusega seotud.
annaabi.ee 
