kus riskiriikide kodanikud üritavad ebaseaduslikke viise kasutades saabuda Eestisse, et siit edasi rännata teistesse Euroopa riikidesse. 2009. a oli 8 sellist intsidenti rohkem kui 100 Afganistanist pärit isikuga, kes saabusid Eestisse Venemaalt või läbi Läti ning plaanisid siit edasi minna Lääne-Euroopasse, eelkõige Soome ja Rootsi. Enamjaolt on sellistel juhtudel tegemist majandusimmigrantidega, kelle puhul ei saa samas välistada seotust radikaalsete islamirühmitistega, nt Talibaniga. Viimase kahe aasta jooksul on hakatud kasutama üha enam mitmesuguseid pettusi Eesti viisa saamiseks. Näiteks on 2009. a olnud mitmeid juhtumeid, kus interneti kaudu leitakse mingi kaup, mida väidetavalt tullakse Eestisse ostma. Ostu eest lubatakse tasuda kohapeal sularahas ning siia saabumiseks on vaja müüjalt viisakutset. Eestisse saabumiseks kasutatakse ära ka heauskseid naisi, kellega tutvutakse internetis või viimaste puhkusereisil
Taliban on oma võimsust uuesti kogunud. Sõjal on olnud vähem edu al-Qaeda hävitamisel. Alates 2006. aastast on Afganistani ohustanud Talibani poolt juhitud mässulised ja rekordiline narkootikumide tootmise tase ning vähese võimuga valitsus. Koalitsioonivägede kindral on andnud loa sõduritel narkokaupmehed tappa. (21) Enne sõja algust oli Osama Bin Laden elanud Afganistanis alates 1996. aasta maist ning juhtis seal terroristide treeninglaagreid koostöös Talibaniga. 1998. aastal ründas al-Qaeda USA saatkondi Aafrikas. USA-l oli sõjaplaan valminud juba 2 päeva enne 11. septembri rünnakut. Sõjaplaani hakati välja töötama pärast seda, kui Talibani valitsus keeldus USA-le Osama Bin Ladenit välja andmast ning terroristide treeninglaagreid sulgemast. Lisaks nõudis USA Afganistanis võõrriikide ajakirjanike turvalisuse tagamist ning pantvangide vabastamist, lubades keeldumise puhul rünnata sõjaliselt Talibani positsioone.
annaabi.ee 
