Me ei saa endale lubada, et talendi lähevad raisku sellepärast, et nad tööd ei tee. Kahjuks noored arvavad, et kui neil tulevad asjad treeningul hästi välja siis ongi edaspidi võimalik teha mitte maksimaalse sooritusega ja saavutada ikka edu. Sellepärast leian ma, et tugevamad lapsed tuleks treeniggrupist tõsta edasi vanematega lastega kokku, et nad peaksid alati anda endast parima soorituse. On ära tõestatud, et töö ületab alati talendikuse, ainult talendikuse pealt ei jõua kahjuks kaugele, kui puudub suutlikus teha tööd. Samas ei taga ka meeletu töö alati tulemust. Meie riigis on sportlaste pealt hea tuua näiteid, kus sportlased on pühendanud terve enda elu spordi tegemisele ja edast maksimumi andmisele aga tulemust ei tule. See on seotud eeltoodud eelsoodumusega. Leian enda treenitavate poiste seast seose, et töökus ületab lihtsalt andeka.
indiaanlased olid valgetest madalamad ja mustanahlised kõigist kõige madalamal. Jaguneti kahte gruppi: nn karmi käe poliitikud olid kindlad, et mustad kuulusid madalamasse rassi ning nende bioloogiline staatus õigustas nende orjastamist ja koloniseerimist; teine grupp ehk leebed poliitikud olid päri, et mustad on alaväärtuslikud, kuid arvasid samal ajal, et inimeste õigus vabadusele ei sõltunud nende intelligentsiastmest. Thomas Jefferson kirjutas: „Milline ka ei oleks nende talendikuse tase, pole see mingil juhul nende õiguste mõõdupuuks.“ (Gould, 2001). Lisaks tekkisid nn leebetel poliitikutel erinevad seisukohad, näiteks osad uskusid, et andes mustadele korralik haridus ja elatustase, võiksid nad „tõusta“ valgetega samale tasemele. Teised aga propageerisid, et mustade piiratus on püsiv nähtus. Kokkuleppele ei jõutud ka selles vallas, kas mustade alaväärtuslikkuse põhjus on bioloogiline või kultuuriline. (Gould, 2001).