· Raudteevõrk Eestis aastal 1939 kõige arenum TEEDEEITUSLIKE RAJATISTE LIIGITUS: · Sillad · Viaduktid · Tunnelid · Peale- ja mahasõidud · Pöörangud · Verstapostid · Teekattemärgistus TEEDELIIGID: · Jalgrada · Ratsarada · Rööbastee · Tolmava kattega tee · Tolmuvaba kattega tee · Kivitee · Asfalttee (1801. aastal leiutati) SILDADE LIIGID: KONSTRUKTSIOONI JÄRGI: · Talasillad · Konsoolsillad · Rippsillad · Kaarsillad · Vantsillad MATERJALI JÄRGI: · Puitsillad · Kivisillad · Malmsillad · Terassillad · Raudbetoonsillad SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel. · Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal.
Sildade kasutamine ja ka alt läbi sõitmine muutus tasuliseks. Hea näide Pont Valentre 13 saj. Sõidutee laius 5m kaitsetorni juures 3m, et takistada kiiret ründamist. Väga omapärane on Itaalias paiknev Kuradisild ehitatud 14 saj. kaarava laius 37m tee laius 3m. Praha Karli sild 14-16 saj. 16 ava 18-23m oli omaaj üks suurimaid. Ülaltoodud on säravamad näited, kuid enamus sildasid olid siiski lihtsakoelised puidust talasillad. Kui saabus Renessaanssi ajastu taastati Roomaski sildasid ja need muudeti kaunimaks. Sellest ajast pärinevad ka Veneetsia sillad Rialto sild ava 27m tõus 6,4m. Sillad ehitati looduskivist ja marmorist, kitsaste, kuid kõrgete avadega. Esines ka sildadele ehitatud hooneid. 17-18 sajandis asuti ilusaid sildasi rajama ka Prantsusmaale, kaunimad ikka Pariisi. Sillaehitus on kallis ja raha leidmiseks lisati inimestele igasuguseid koormamisi. Tänini on alles vanim Prantsusmaa sild 17 saj