mriti kinni. 1708 Tartu purustamine Peeter I ksul siit lahkuvate vgede poolt. ca 1718 kiriku taas lesehitamine ja mberkujundamine. 1775 Tartu hiidtulekahjus kukub torn lvide peale ja purustab vlvid. 1830. aastad kiriku rekonstrueerimine, arhitekt G. F. W. Geist. Aknad tehti mrksa madalamaks ja teravkaared asendati segmentkaarsete sillustega. Valgmiku aknad mriti kinni. 1899 Jaani kiriku mberehitus, arhitekt W. Bockslaff. Kesklv saab talalae. 25. august 1944 kiriku hving Nukogude vgede pealetungi ajal. Jrele ji vaid hoone mristik ja krvallvide ning krkambri tellistest vlvlaed. 1952 Phjalvi varing. Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. 19541965 vundamentide kaevamised ning mristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolane Olev Prints. 1989 suuremate restaureerimistde algus, arhitekt Udo Tiirmaa. 29. juuni 2005 Tartu Jaani kiriku taasphitsemine.
neljakandiliseks tahutud palkidest, mis toetusid külgseintel asuvatele müüritaladele, mis omakorda toetusid paest konsoolide ridadele. Suuremate kandeavade korral kasutati ruumi keskel olevat ematala (ematalasid), mida toetati raidkiviposti(de)ga. Keldri ja ülemise korruse talalaed kaeti reeglina paeplaatidega, pööningul (ülemisel lael) lisaks sellele veel paksu mullakihiga. See oli keskajal nii tule- kui ka pommikindel konstruktsioon. Muudes kohtades olid talalae talad kaetud laudisega. Kangialuste pikkade käikude laed olid reeglina kaetud silinder- või servjoonvõlvidega, mis olid tihti varustatud rauast riputusrõngastega, väiksematel ja vanematel hoonetel kasutati aga ka seal talalagesid. Elamute, samuti ka kõikide muude hoonete fassaadid olid kaetud reeglina heleda lubikrohviga, mis jättis katmata raidkividetailid, nurgakvaadrid ning sageli ka eenduvad kivinukid. Krohvipind oli