Milliste argumendi väärtuste korral on selle tekkimine võimalik ja millistel „välistatud“? • Liitmisel või lahutamisel peab tulemus mahtuma ette nähtud bittide arvu. Samamärgiliste arvude korral on ületäituvuse tekkimine võimalik, erinevate märkide puhul välistatud. 35. Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger? 1 bitt 36. Mis on peamine latchi ja flip-flopi erinevus? • Latch – võib muuta oma väljundit mitmel korral kui taktsignaal on kõrge. • Flip-flop – muudab oma väljundit AINULT siis, kui toimub taktsignaali oleku muutus. 37. Joonista NOR väratitest, Reset ja Set sisenditega lihtsa mäluelemendi skeem. 38. Kirjelda takteeritava D-trigeri tööpõhimõtet? • Kogu kõrge taktsignaali korral kopeerime sisendi väärtuse väljundisse – edge triggered. Ühe biti salvestamiseks. 39. Mis erinevus on taseme- ja fronditundlikul trigeril?
AVR mikrokontrolleritel on üldiselt kuni 2 USART liidest, kuid mõnel puudub USART üldse. Andmete edastamine toimub sõna kaupa, ehk AVR teeb riistvara tasandil kasutaja edastatud sõna bittideks ja edastab selle iseseisvalt ning vastupidi. Kasutaja juhib USART tööd seade-, oleku- ja andmeregistreid kirjutades ning lugedes. Kõikide seadistuste jaoks on olemas vastavad registrid, mida on üsna lihtne andmelehe abil seadistada. Natuke keerulisem on boodikiiruse seadmine. Taktsignaal andmete edastamiseks genereeritakse töötaktist ja kasutaja saab valida teguri 1-st 4096-ni, millega töötakt läbi jagatakse. Täiendavalt jagatakse saadud taktisignaali olenevalt reziimist veel 2, 8 või 16-ga. Probleem on selles, et kõiki taktsagedusi ei saa jagada nii, et tekiks standardne boodikiirus. Mõnede mikrokontrolleri taktsageduste puhul on boodikiiruse erinevus soovitust ligikaudu 10%. AVR andmelehtedes on toodud tabelid tüüpilistest taktsagedustest, boodikiirustest ja nende
a5 = 11111111 a6 = 01010101 Milline on signaal nihkeregistri väljundites f0f1f2f3 kujutatud tsükli lõpuks? V:1101 7) Joonisel kujutatud nihkeregistri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111100 a1 = 11111111 a2 = 00001111 a3 = 11110011 a4 = 11001111 a5 = 11111100 a6 = 01010101 Milline on signaal nihkeregistri väljundites f0f1f2f3 kujutatud tsükli lõpuks? V:1110 8) Milline allpooljoonistatud signaalidest on joonisel kujutatud loogikaahela väljundis f1, kui taktsignaal esimese trigeri sisendis on kujutatud real Clk? V: F 9) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111001 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11111100 10) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 00001100 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle
Riistvara stiilis kommunikatsiooni signaalid, pinu jt. mälupiirkondade aadressid .size main, .-main tuleb täita protokollid · ... või teostatakse (RT)OS-i poolt .ident "GCC: (GNU) 4.1.2 20061115 (prerelease) millisel ajahetkel antud ressursil, nii et ajalised Aja mõistet taktsignaal, operatsioonide ajaline .init piirkond (SUSE piirangud on järjestus parameetrid programmile / tulemus OS-le täidetud? Kattuvus Riistvara töötab paralleelselt objektide algväärtustamine (nt
Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil. Et protsessor saaks töötada peavad tal minimaalselt olema sisemised andmeregistrid ja juhtregistrid, töötlemisplokk, juhtplokk ja käsustik, mida protsessor tunneb ja mis võimaldab talle käske anda.Protsessori tööd sünkroniseerib väline taktsignaal. Selle signaali järgi toimub käskude lugemine protsessorisse ja nende täitmine. Taksignaali sagedus määrab ära protsessori töö kiiruse aga see ei ole ainus parameeter protsessori jõudluse hindamiseks. Joo Esimestel 8-bitistel protsessoritel oli nis 1-14. Protsessori arhitektuur taktsagedus ~4 MHz, tänapäevastel protsessoritel ulatub see gigahertsidesse. Protsessori erinevate osade kirjeldus:
Aadressisiin (AB – Address Bus): Edastatakse aadresse. Järgulisus määrab maksimaalse adresseeritava mälu mahu ja maksimaalse sisend-väljundseadmete hulga. Info liigub vaid protsessorist välja ning kõikidel liinidel samas suunas. Juhtsiin (CB – Control Bus): Edastatakse erinevaid signaale süsteemikomponentide töö kooskõlastamiseks (nt mälust lugemine ja mällu kirjutamine; S/V-seadmest lugemine ja sinna kirjutamine; taktsignaal; Ready, Interrupt ja Interrupt Acknowledgement ning Reset signaalid). Siini eri liinidel liigub info erinevates suunades. 17.2. Erinevad siiniprotokollid Sünkroonne siin: Kõik tegevused on seotud sünkrosignaaliga ning kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaali esi- või tagafrontide ajal. Taktsagedus peab sobima kõikidele süsteemi komponentidele.
used in Ethernet LANs. A binary encoding and transmission scheme in which ones and zeros are represented by opposite and alternating high and low voltages, and in which there is no return to a reference (zero) voltage between encoded bits. I2C-kood Siin on välja eraldatud Manchesteri kood. Eesmärk on ka lahti saada taktsignaalist. Andmesiini testitakse taktsignaali kõrgetel nivoodel. Kui üks pool muudab taktsignaali, siis teine pool testib ja seab oma taktsignaali paika. Kui taktsignaal on madal, siis ülekannet ei toimu. Ülekandesignaalina võib kasutada ka voolu muutust. Seda tehakse keerupaariga. Keerupaariga lülitus ei vaja maasiini, häirete suhtes vähetundlik kui koaksiaalkaabel. Frondid määravad ära bittide vahelise seisundi NRZI-kood A binary encoding and transmission scheme that inverts the signal on a one and leaves the signal unchanged for a zero. A change in voltage state signals a one bit, and the absence of a change signals a zero bit. Manchesteri kood
annaabi.ee 
