Armulugu jäi katki. Kõrvalise tegelasena sisse toodud hääleka majaproua, kes alatasa armastusest rääkis, ei teinud seda ilmselt piisavalt kavalalt. Alatasa käis tema juttudest läbi mõtteid, mille omaks võtnuna oleksid nii Oskar kui Erika ehk leidnud jõudu ja kindlust kokku jääda ja kasvõi koos põgeneda. Pajaproua näol oli tegemist jõuka naisega, kes on endast vaesema mehega abiellunud ning seega leidis, et tal ka rohkem sõnaõigust on. Kuigi ta tegi seda taktitult ning jämedalt, oli tema jutus alati killuke tõtt. Ilma armastuseta ei ole midagi. Ja nii ka oli, nii Oskar kui Erika elasid tühja elu oma õnnetu armastuse pärast, mis lõppes Erika surmaga, ilmselt enda käe läbi. Romaani puänt ilmneb Erika kirjas Oskarile, milles saavad avaldatud ka kõik rääkimata mõtted. Erika oli tugevama tahtega kui Oskar, aga ka tema üksi poleks suutnud kahe inimese eest võidelda. Ka vanaisa tõdeb lõpuks, pärast Erika surma, et
helistamine, kellegi saabumine või ei õnnestu mehel erektsiooni saada. Tähelepanekud näitavad, et naised esitavad suhteliselt sageli vägistamise kohta kaebuse siis, kui vägistamist tegelikult pole toimunud. Valesüüdistust kasutatakse muude probleemide lahendamiseks. Valekaebus võib olla tingitud: · Vaenust mehe vastu, kes pärast vabatahtlikult toimunud vahekorda käitus jõhkralt ja taktitult · Kättemaksust mehele, kes keeldus naisega abiellumast · Väljapressimisest · Soovist sundida meest endaga abielluma · Kartusest intiimvahekorra teatavakssaamise ees · Vanemad võivad sundida täiskasvanud tütart esitama kaebuse mehe vastu, keda nad ei salli, eeldusel, et neile on teatavaks saanud vabatahtlikult toimunud vahekord · Naisisiku vaimuhaigusest. NÕUSTAMINE Seksuaalse vägivalla ohver satub paratamatult tunnetuslikku kriisi
annaabi.ee 
