võttis Spartacust vastu mitte vallutaja, vaid vabastajana. Rooma oli murelik millised abinõusid võtta tarvitusele? Rooma pani välja võimsa maakaitseväe. Spartacusel oli aga eelis, teda toetasid kohalikud elanikud, kes teadsid igasuguseid teid ja radu. See oli Spartacusele tema taktikas suureks abiks. Ta ründas vastaseid ootamatult ning võitis. Spartacuse väejuhitalent kasvas iga lahingu, iga võitluse käigus. Ta näitas end mitte ainult oskusliku taktiku, vaid ka kogenud strateegina. Ühel ilusal päeval, aga õnnestus vastastel Spartacuse laagrile nii oskuslikult läheneda, et nad sattusid lõksu. Olukord oli keeruline. Osalt meenutas see olukorda Vesuuvi lähistel. Otsustai jällegi salaja piiramisrõngast põgeneda ja see õnnestus. Kuid ka ülestõusnute hulgas hakkas käärimine. Kelt Crixus, kes oli algul koos Spartacusega kandideerinud juhi kohale, soovis äkki muuta võitlustaktikat, millega Spartacus polnud nõus. Osa
Hrustsovi lubatud külluse asemel tuli 1962 tõsta toiduainete hindu ning see tõi kaasa mitmeid protestistreike. Kõige ulatuslikum ja ohvreid kaasa toonud oli Novotserkasski streigi majasurumine sõjaväe ja tankide abil. 1963 osteti esmakordselt vilja välismaalt sisse. Samal ajal süvenes ka Hrustsovi konflikt tippintelligentsiga. Selle tagapõhjaks oli tema puudlik haridus ja suutmatus mõista kultuurivaldkondi, kus ta püüdis juhtnööre anda ja õpetada. Oma taktiku, kohati robustse käitumisega häälestas ta intelligentsi enda vastu. Hrustsovi tegevusega polnud rahul ka parteiaparaat ja seal kujunes tema vastu ajapikku vandenõu. Lisaks sagedastele reorganiseerimistele häiris kõrgemat parteiaparaati ka see, et Hrustsov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ja seadis NLKP-s valitavate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. See käis ka liiduvabariikide ja oblastite parteijuhtide kohta
annaabi.ee 
