uskumused sõnastada nii: tean viimaseid uudiseid, järelikult olen olemas. Viimaseid uudiseid on aga nii palju, et nendega on raske sammu pidada. Meedia galopeerib kui Must Iludus teadmata suunas. Ostke, tarbige, ostke, tarbige, tarbige, tarbige! Elu vajab elamist, toode tarbimist. 1990ndate aeglasest valsist on saanud kiire quickstep, galopeeriv hobune ning sprintiv eestlane keset meediavahtu. Valget laeva ei paista aga kusagilt ning meedia taktikepp liigub aina kiiremini. Jalad lähevad sõlme ning kael pahupidi, kuid meediamuusika kagub üha rohkem tuure. Samas ei pea ka taktikepp igavesti vastu ning ehk tulevad siis tagasi moodi ka aeglased tantsud.
1. Puupuhkpillid 2. Vaskpuhkpillid 3. Löökpillid 4. Keelpillid 5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid 19 sajand Kõikide pillirühmade koosseis suurenesid. Vaskpuhkpillide tähtsus suurenes, täiustusid puhkpillide mängu tehnilised võimalused ning see avardas nende tämbri skaalat. Orkestrisse lisandus uusi instrumente nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisus orkestri koosseis hiiglaslikuks. Alates 19 sajandist seisab orkestri ees dirigent, kelle paremas käes on taktikepp, millega hoiab tempot, vasaku käega kujundab dünaamikat st näitab pillirühmade sisse. 20 sajand Sümfooniaorkestri koosseis muutus väiksemaks. Pillide paigutus ja kontsertmeistri roll. Pillide asetuse järjekord: Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema kõlatugevusega. Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm. I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad pillid teised orkestrandid. 6
Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli teadaolevalt kolm poega Louis, Jean-Louis ja Jean-Baptiste Lully II. Surm 8. jaanuaril 1687 juhatas Lully Louis XIV tervenemise auks Ambroosiuse hümni, mille käigus põhjustas jalga tabanud taktikepp põletiku. Hoolimata haava ohtlikkusest keeldus Lully jala amputeerimisest, mistõttu levis gangreen peagi üle terve keha, põhjustades helilooja surma 22. märtsil 1687. Looming 5 Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud
annaabi.ee 
