Seotud järgsilpide vokaalide kaoga. Kvantiteedi kompensatsioon esimeses silbis – pikenes esisilbi vokaal, diftong või mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä. Või vastupidi? Igatahes on eesti keele vältesüsteemi aluseks olnud kõne rütmisüsteemi muutused. 2. Teise silbi vokaali pikenemine: majà, imè. Tekkinud tõenäol. koos vältevaheldusega seotud taktiisokroonia tekkega! 3. Geminatsioon – nähtus, kus üksikkonsonant muutub geminaadiks: *külähän > *külään > *küllä; *tupahan > *tupaan > *tuppa (eL murretes on eriti palju geminatsioone!). 4. Lühikeste geminaatide teke – kui teine silp oli kinnine: *päkkän > Q2 päka, *seppän > Q2 sepa, *tammessa > Q2 tammes, *lillelta > Q2 lillelt 5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel tingimustel 1. ja 2
Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul hüpotees kuulaja võrdleb väldete identifitseerimisel järjestikuste häälikute kestusi takti kahe silbi jooksul; sõnaalguline konsonant ei kanna vältevastandust, küll võib aga selle kestuse järgi otsustada kõnetempo üle; kestuse mõõtmised on näidanud, et välteid iseloomustab rõhulise ja rõhuta silbi teat. kestussuhe. Välted on takti samakestuslikkuse ehk taktiisokroonia poole püüdlevad üksused, s.t on olemas püüe säilitada taktid vältest sõltumatult võimalikult samakestuslikud. 49. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Kõnes esinev helikõrguste muutumine ajas:lausemeloodia e intonatsioon. Häälekurdude võnkumise sagedus, s.t fonatsioon määrab intonatsiooni Prosoodiliste tunnuste vastavus lingvistikas tajus füüsikalised t.
annaabi.ee 
