Mida saab seadistada Microchip PIC
taimeri 1 seadistusregistrist bittidega T1CKPS1 ja T1CKPS0 ?
Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Taimeri ületäitumine kajastub
signaaliga registris INTCON (selle registri signaalid on kasutatavad ka katkestussignaalidena).
Registri INTCON kontrollimisega programmi abil ehk registri seisundi pollimisega.
· T1CKPS0, T1CKPS1 taimeri jagamissageduse teguri valik.
Taktsagedused: Kui suur on teie poolt kasutatava seadme taktgeneraatori sagedus? Kui
suur on teie poolt kasutatava välisseadme (taimeri) taktsagedus? Kui suur on lonenduri
taktsagedus taimeris ja kuidas sisend-taktsagedust sagedusjaguritega vähendatakse?
Millised võimalused on loenduri sisendsignaali sageduse muutmiseks?
Taktsagedus on taktgeneraatori genereeritavate impulsside arv sekundis, mida mõõdetakse
hertsides (õnnestunud tsüklite vahel).
Kahe sõltumatu toimingu juhtimine sama taimeriga
#include
5 TFT - TFT-vedelkristallkuvar TFT-tüüpi vedelkristallkuvarites 6 XGA - 1990-ndatel firma IBM poolt välja töötatud kõrge lahutusvõimega graafikastandard. 7 HDD - kõvakettaajam 8 CD-RW - korduvsalvestusega laserketas Laserketas, millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. 1 chip - kiip Väike pooljuhtmaterjali (enamasti räni) kristall, millele on tekitatud integraalskeem. 2 clock speed - taktsagedus Arvuti taktsagedus näitab taktgeneraatori poolt genereeritavat impulsside arvu sekundis ja määrab ära protsessori töökiiruse. 3 bus (1) - siin Juhtmete komplekt, mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise. 4 case (3) - korpus Seadet ümbritsev kest, korpus 5 capacity - salvesti maht, mälumaht Maksimaalne andmemaht (enamasti mega-, giga- või terabaitides), mida on võimalik salvestada antud andmekandjale (kettale või lindile) 6 bandwidth - ribalaius Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale
20. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda 21. Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, tegelikult leidub emaplaadil veel komponente, mis oma töös erinevaid taktsagedusi kasutavad. Täpsemalt on taktsagedus taktgeneraatori poolt genereeritavate impulside arv sekundis, mida mõõdetakse hertsides (õnnestunud tsüklite vahel). Taktsageduse määrab tavaliselt ostsilleeruv kristall (enim levinud on kvartskristall). Taktsagedust mõõdetakse õnnestunud tsüklite vahel. 22. Vahemälu - Mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks. Vahemälusid kasutatakse sellepärast, et andmete lugemine vahemälust toimub alati märksa kiiremini kui nende alalisest asukohast. Näit
Positsioneerimistäpsuse suurendamiseks konstrueeritakse mootorid suurema pooluste arvuga. Kuna samm-mootorit juhitakse järjestikuste impulssidega, siis võib madalatel pööretel olla samm-mootori liikumine katkendlik.Samm-mootorid on rentaablid võimsuseni kuni ~1 kW, neid toodetakse ka lineaarmootorite kujul. Samm-mootori ühe takti samm ehk sammunurk , =(360°)/(N_phmZ) kus N_ph on pooluste arv faasi kohta, m faaside arv ning Z hammaste arv. Samm-mootor koos taktgeneraatori ja lõppastmega moodustab samm-ajami. Taktsignaalid moodustatakse töö etteandesuuruste (kiirus, asend, kiirendus) alusel ja nendega tüüritakse transistorlülititest koosnevat lõppastet. Transistorlülitite ülesanne on samm-mootori mähiste kommuteerimine ettenähtud liikumistrajektoori tagamiseks. 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1.Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid
rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. "Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja deÅ?ifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevas tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab
takt ja näites toodud 8 biti edastamiseks ka vastavalt 8 takti. Asünkrronne järjestik. Saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused ei pea olema sünkroniseeritud. Andmeid edastataks sümboli kaupa ja nende vahel ei ole kindlat ajavahemikku. Kokku tuleb leppida, sümboli pikkuses, biti edastamiseks kuluvas ajas, ooteolek, stardibiti ja stoppbittide väärtused. Sobib aeglaste sv seadete jaoks, kus sümbolid tulevad pikkade vaheaegadega, ntks klaviatuur. SünkrooneJärjestik. Taktgeneraatori sagedused peavad olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse spetsiaalset riistvara. See on tõhusam aga ka kallim. Kuna pole vaja start ja stop bitte siis on kiiremad. Ntks USB ja FireWire, kasutavaad sünkrot. Paralleelandmeedastus. Selle korral on vaja 8 biti edastamiseks 8 liini ja ka nullinuvood, kuid aega kulub ainult 1 takt. Kasutatakse mõlemaid seadmeid sõlutvalt selles, millise seadmega andmeid vahetakse. Paraleelandmeedastuse
Ent järjestikandme. on odavam ja ei esine selliseid probleeme. Üldiselt toimub süsteem komponentide sees andmeedastus ja töötlus paralleelkujul. Mis tähendab, et kui see toimuks järjestikkujul, tuleks saatja poolel teha paralleel-järjestik- teisendus ja vastuvõtjapoolel järjestik-paralleelteisendus. Teisendamisel on kasutusel nihkeregister. Paralleel-järjestikusel laetakse sõna nihkeregistrisse ja saatmisel nihutatakse sealt taktihaaval välja saatja taktgeneraatori sageduse järgi. Järjestik-paralleelsel nihutatakse vastuvõtjas sõna nihkeregistrisse järjestiksisendist sama (piisavalt lähedase) sagedusega kui saatja selle saatis. Paralleelkujul saab sõna kätte nihkeregistri trigerite väljunditest. Asünkroonne järjestikandmeedastus – kui on antud edastus, ei pea olema saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ning nende vahel ei ole kindlat fikseeritud ajavahemikku
koguarv ülejäänud koodisõnas pole paaritu arv. Paarsuskontroll on siiski kõige elementaarsem veaavastamismeetod ja uuemates modemites kasutatakse palju keerukamaid veaavastus- ja korrigeerimisalgoritme. Asünkroonsete modemite puhul puudub edastatavates andmeüksustes eriline takteeriv (sünkroniseeriv) signaal, mis määraks iga biti täpset ajalist paiknemist. Sünkroniseerimiseks kasutatakse stardibitti, mis vastuvõtjas käivitab taktgeneraatori, mille ajastus on aga sõltumatu saabuvate andmebittide tegelikust kordumissagedusest. Stardibiti järgsete andmebittide lugemine toimub kokkulepitud edastussageduse taktis andmebiti impulsside oletatava keskpaiga läheduses. Tegelikkuses võivad saatja ja vastuvõtja takteerimissagedused märgatavalt erineda ja tulemuseks on vigade teke lugemisel. Paljudes uuemates modemites rakendatakse sünkroonedastust, mille puhul takteeriv
arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Korraldab andmete: salvestamist, töötlemist, edastamist väljastamist Personaalarvutites paikneb protsessor emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Protsessori kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. Reeglina asuvad emaplaadil eraldi mikroskeemidena nii protsessor, muutmälu (RAM - Random Access Memory) kui ka püsimälu (ROM - Read Only Memory). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Arvuti "meeleorganiteks" on emaplaadile juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastatakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega"
elemendi väljundis peab vastama kahendmuutuja väärtus ,,1", siis annab element väljundahelasse üheainsa impulsi. Seega ei signaliseeri impulsselemendid oma olekust pidevalt, vaid ainult ühekordselt uude olekusse ülemineku hetkel. Harilikult on impulsssüsteemid kujundatud sünkroonsüsteemidena. Elemendid ei genereeri impulsse mitte meelevaldsetel hetketel, vaid ainult teatavatel hetketel, millised on määratud keskse taktgeneraatori või mõne muu sünkroniseerimis- seadmega. Seega on impulsssüsteemi talitlus korraldatud sammude või taktidena. 2.3. Loogikalülituste sünteesi ja projekteerimise alused. Kontaktloogikalülituste koostamine ei tekita probleeme. Neid saab lihtsalt koostada tüüpsõlmedest, ühendades nad vajalikul viisil ühtseks juhtimisskeemiks. Samuti saab neid lihtsalt koostada loogikafunktsiooni minimeeritud avaldise alusel. Esimesel juhul
annaabi.ee 
