Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust 2. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Perioodilise impulsi tekitab allikas, näiteks mikrokvartsresonaator. Resonaatori omavõnkesagedus võib olla näiteks 65 536 Hz = 216 Hz. Seda sagedust poolitatakse 16 järjestikuse trigeriga sageduseni 1 Hz, mis osutitega kellas käivitab spetsiaalse samm-mootori. Resonaatori võnkesageduse lubatud hälve võib olla näiteks ±20 ppm (miljondikosa) resonantsisagedusest temperatuuril 25
ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes, kaitseaparaatides, jõupooljuht muundurites, teabe edastamisel, automaatjuhtimissüsteemide juhtseadmetes, sh mikrokontrollerites, vajatakse lülituste juhtimiseks sageli taktsignaali. Taktimpulsse ehk taktkellasignaale genereerivaid lülitusi nimetatakse taktgeneraatoriteks. Mis on loendusregister (counter) ? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid nimedega T1CON, TMR1H ja TMR1L ?
Zk - liini sisendtakistus rikkekohas Zl - liini lainetakistus Impulssmõõteriist Liinide mõõtmiseks impulssmeetodit kasutav mõõteriist sisaldab mitu erinevat funktsionaalset komponenti: sondeerimisimpulsi generaator elektronkiiretoru laotusgeneraator sobituslüli vastuvõetava impulsi võimendi Tähistusi skeemil: TG - taktgeneraator LG - laotusgeneraator MG - markerite generaator EKT - elektronkiiretoru SIG - sondeerimisimpulsi generaator SL - sobituslüli VVV - vastuvõetava impulsi võimendi Laotusgeneraatori tööreziimid on valitavad: laotusgeneraatori saab käivitada fikseeritud viitega pärast sondeerimisimpulsi väljasaatmist laotuse kiirus on reguleeritav
· Slave Select: Lühendatult SS; See kontroll-liin pöörab “slave”`i riistvaraga kas sisse või välja. Üldise SPI spetsifikatsioon Põhiolemuslikult on SPI kolmejuhtmeline jadasiin 8- või 16-bitise andme edastuseks. Kolm juhet kannavad informatsiooni siinidega ühendatud seadmete vahel. Iga siinil olev seade on samaaegselt nii saatja kui vastuvõtja. Kaks juhet kolmest on andme edastuseks ja kolmas liin on nö. serial clock jadamisi taktgeneraator. Mõned seadmed suudavad funktsioneerida ainult vastuvõtja rollis, mõned aga vaid saatja rollis. Üldiselt siiski on edastaja seade võimeline ka andmeid vastu võtma. Seadmed, mis on SPI siinil on klassifitseeritud kui Master ja Slave seadmed. Master seade algatab infoedastuse siinile ning genereerib takt- ja kontrollsignaale. Slave seade on Masteri poolt juhitav läbi Slave select liini ning on aktiivne vaid hetkedel, kui ta on välja valitud
Negatiivne toitepinge Nivoode valik: näiteks, TTL-nivood (+0,4V, +2,4V) kõlbavad väikeste häirete puhul. 2V tagab teatud häirekindluse Häirerikkas keskkonnas kasutatakse bipolaarset loogikat: 1 >> +5V; >> +24V; 0 << - 5V; << - 24V . Digitaalelektroonika süsteemid töötavad takteeritult. Taktgeneraator kogu töö selle taktis. CLOCK = kell; CLC, C, ,," Siire 1 peab olema tunduvalt kiirem, kui t. Taktsagedus F = 1/t. Kui F = 100 MHz, siis t = 10-8s = 10 ns. 140 Infoesitus ühe biti kaupa on kasutusel järjestikinterfeiside puhul (SCI serial communication interface, SPI serial periferial interfase). Nõuab 2 juhet: 1) infojuhe, 2) ,,maajuhe".
annaabi.ee 
