Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"takteeritav" - 3 õppematerjali

Spikker elektroonika eksamiks
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline

Elektroonika → Elektroonika
468 allalaadimist
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

Ajalooliselt oli esimene. R = reset panema olekusse 0, () S = set sättima, panema olekusse 1, () Tõesus- ehk funktsioneermise tabeli parem esitus: R S Q(t + t) t aeg trigeri ümberlülitamiseks. 0 0 Q(t) 0 1 1 1 0 0 1 1 * * triger on informatsiooniliselt hävitatud 166 Vaadeldud trigerid on asünkroonsed. Lülitavad ennast ringi siis, kui signaale R,S, muudetakse. Puudub takteerimine, CLOCK. Sünkroonne (takteeritav) RS-triger (RS(t)) Takteeritav RS- triger NING-EI loogikaelementide basil. 167 Sünkroimpulsi aeg peab olema minimaalne, mis trigeri ümberlülitamiseks vaja (näit.: 3-10 ns). Tingmärgid 168 Seega tõelise sünkroonse RS-trigeri puhul: * see RS-trigeri viga on parandatud JK- trigeris. JK- triger JK- trigeri funktsioneerimine:

Elektroonika → Elektroonika ja it
84 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

järgnevasse tabelisse 2.1. Rahvusvaheliselt tähistatakse loogikaelemente alljärgnevalt: AND ­ NING (JA) ­ konjunktsioon; OR ­ VÕI ­ disjunktsioon; NO ­ EI ­ inversioon ehk eitus; NAND ­ NING (JA)-EI ehk Shefferi kriips; NOR ­ VÕI-EI ehk Peirce´i nool; EXCL NOR ehk XNOR ­ ekvivalentsus; EXCL OR ehk XOR ­ välistav VÕI. Peale selle kuuluvad loogikaelementide hulka ka mitmesugused mäluelemendid ­ trigerid: RS-triger, takteeritav RS-triger, JK-triger, Schmitti triger. Trigerid ei tee mingeid loogikatehteid. Lisandub veel viiteelement ajaliste viidete tekitamiseks. Tehniliselt saaks konstrueerida väga palju erinevaid loogikaelemente. Huvi pakub aga küsimus, millised neist on minimaalselt vajalikud selleks, et nende abil moodustada mistahes loogikalülitusi. Teoreetiliselt taandub probleem teisele küsimusele: millised kahe muutuja tehted on minimaalselt vajalikud, et nende kaudu saaks esitada mistahes

Elektroonika → Elektriaparaadid
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun