Isendi tasemel tekib täiendav muutlikkus mutatsiooni tagajärjel. Teatud osa neist muutustest antakse edasi järgnevatele sugupõlvedele. Liigisiseselt on isenditevahelised erinevused selgelt märgatavad ja maailmas ei leidu kaht täpselt ühesuguse pärilikkusega isendit. 2. Liigirikkus- näitab erinevate liikide arvu antud alal. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide arvu erinevates taksonoomilistes rühmades, näiteks hõimkondades või klassides. Kogu maakera loodusliku mitmekesisuse taustal sõltub antud liigi väärtus ka tema ökoloogilisest tähtsusest. Nt üks troopika vihmametsas kasvav puuliik, millel elab sadu putukaliike, mõjutab maailma liigirikkust rohkem kui mistahes taimeliik parasvöötmes. Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul
Nt kui ühede isaste territooriumid on märksa suuremad/rikkalikumad kui teistel, võib see soodustada polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist”. Sellel võivad olla erinevad põhjused: Selleks, et tagada järglastele piisavalt ressursse, võib emasel tasuda pigem minna rikkale territooriumiomanikule “liignaiseks” kui paaruda vaese vallalise isasega; Kui emased on paiksed, siis satub suurele territooriumile ka rohkem emaseid. Seltsingulise eluviisi eelised – Paljusid liike erinevates taksonoomilistes loomarühmades aga iseloomustab seltsinguline eluviis (elanime karjades, parvedes, salkades, kolooniates jms). Loomade kooselu uurijad on leidnud seltsingulise eluviisi peamiste eelistena olevat • parem kaitstus vaenlaste eest • parem toitumisefektiivsus. Kaitstus vaenlaste eest – Seltsinguline eluviis võib indiviidi kaitstust vaenlaste eest tõsta mitmel erineval moel: • kõrgenenud valvsusaste – Seltsingus on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu
teeb looduses toimuvad muutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. See on bioloogilise mitmekesisuse uurimisel peetud kõige sobilikumaks liigi taset. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide arvu erinevates taksonoomilistes rühmades, näiteks hõimkondades või klassides. Kogu maailma maakera loodusliku mitmekesisuse taustal sõltub antud liigi väärtus ka tema ökoloogilisest tähtsusest. Näiteks üks troopika vihmametsas kasvav puuliik, millel elab sadu vaid sellele kohastunud putukaliike, mõjutab maailma liigirikkust rohkem kui mistahes taimeliik parasvöötmes. 3) Ökosüsteemide mitmekesisus. Ökosüsteemide mitmekesisuse kirjeldamine ei ole nii selgepiiriline kui geeni või liigi tasandil.
annaabi.ee 
