Seevastu kaugematel saartel sõidavad bussid suurte linnade vahel viad paar korda päevas ja ainult siis kui buss rahvast täis on. Väga tavaline on ka see, et buss sõidab esmalt paar tundi linnas ja orjab inimesi peale. Kohaliku bussiga sõites võib arvestada, et tund sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak'id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod, kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest. Rongid sõidavad vaid Jaaval. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida, aga piletihinnad on odavad. Becak ja turistid Turism Indoneesia on turistidele vägagi atraktiivne sihtkoht oma kauni looduse, toredate inimeste ja huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi
Seevastu kaugematel saartel sõidavad bussid suurte linnade vahel viid paar korda päevas ja ainult siis kui buss rahvast täis on. Väga tavaline on ka see, et buss sõidab esmalt paar tundi linnas ja korjab inimesi peale. Kohaliku bussiga sõites võib arvestada, et tund sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak'id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod, kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest. Raudteid on 6548 kilomeetri ulatuses. Rongid sõidavad vaid Jaaval ja neid kasutatakse nii kauba kui inimeste vedamiseks. Käivad ka ehitused Jakartasse ja Palembergi. Esimene raudteeliin avati Indoneesias 1867. Aastal, peale seda hävis see 1950 aastal Jaapani okupatsioonis ja Indoneesia vabadussõjas. Seal nii riiklikud kui ka eraomandis olevad raudteed. Uusi raudteid ehitatakse vähe, kui siis laiendatakse olemas olevaid.
annaabi.ee 
