Kvartalid nummerdatakse alates loodenurgast läänest itta (vasakult paremale). Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks e. eraldusteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul on puistu sünonüümiks eraldis (takseereraldis). Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja mida majandatakse ühte moodi. Minimaalne eraldise pindala alampiir on 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab
kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul kõrgusmõõtjad metsanduses. Sisuliselt paremat majandamist. Kvartali piiriks võib on puistu sünonüümiks on eraldis mõõdetakse kaldenurki (idee poolest olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). (takseereraldis). Vahel võib nende kahe eklimeetri analoog). Kvartali keskmine suurus Eestis on 25-50 ha. mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: Mida intensiivsem on metsade majandamine, sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja · kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust