Saksamaaga olid ta töö tükk aega Saksamaal tabu all. Tarimi oru uurimise ja kaardistamise tulemusena valmis Pekingit ja Kaschgarit ühendav tee, tänu millele oli võimalik mööduda Tarimi orust. [3] KOKKUVÕTE Sven Hedini peamiseks eesmärgiks ekspeditisoonidel oli maadeavastamine ja kaardistamine. Eriti suurt tähtsust omavad tema uurimised Sise-Aasia aladel. Ta teeneks on Aasia kaardi viimaste tundmatute alade - Pamiiri, Taklamakani kõrbe, Tiibeti, iidse Siiditee ja Himaalajade detailne kaardistamine. Hedin oli esimene teadlane, kes avastas, et Himaalajad on eraldiseisvad mäeahelikud. [5] Hedin uuris süstemaatiliselt Sise-Aasia järvi ning tegi selles piirkonnas aastate pikkusi klimatoloogilisi vaatlusi. [3] Kõik tema ekspeditsioonid on äratanud suurt huvi väga mitmesuguste teadusharude esindajate seas ja ergutanud üha uusi uurijaid Sise-Aasia saladuste avastamisele. Tema ülestähendused olid tõukeks sihtasutuste
proteiini, vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse. Antiikmaailmas eelistati toretsevalt maalitud nägusid. Näiteks naismuumial Taklamakani piirkonnast (umbes 1000 aastat eKr) olid suu ümber värvitud kollased spiraalid. Asteegi naised võõpasid oma nägusid kollase ookri või punase košenilliga. Punaseid laike on leitud ka inkade-eelse Chiribaya naismuumia näolt Peruust ja XIII pKr sajandi alguse Colombia Muiska kultuuri muumia palgelt. Valgeks puuderdatud nägu on läbi sajandite olnud ilu võrdkuju kaugel Jaapanis, kus kriitvalge väljanägemine on osa geišade stiilist
annaabi.ee 
