valguse, elektrivoolu või teiste bioloogilise toimega ärrituste kasutamisel põhinevad kalapüügivahendid. Kõige arvukam ja mitmekesisem kaldalähedaste püüniste rühm on lõkspüünised (ka tõkkepüünised), mis paigaldakse liikumatult ühele kohale ning mis püüavad ainult juurdeujuvat kala. Põhiline on nendes kala likumisteele paigutatud kiviest, puuvarbadest, võrgust või mõnst muust materjalist takistus. Ujudes piki takistust ning otsides edasipääsu, satub kala takistusse jäetud avause kaudu püünisesse. Sellesse püünisterühma kuuluvad: 1. mõrrad 2. rüsad 3. vetrid 4. kakuamid 5. bottengarnid 6. silmutorbikud Lõkspüüniste hulka kuulusid ka: 1. kaints 2. sääs 3. tähes 4. volukas Kuid nüüd on need asendatud kaasaegsemate püünisetega. Selles referaadis kirjutangi lõkspüünistest. Mis on lõkspüünis? Millised on lubatud lõkspüünised? Püügi iseärasused ja püüan lõkspüünistest natuke lähemalt uurida.
siis sõltub koormustakistil tekkiv voolulang fototalisti valgustundliku pinna valgustus tiheduses. Nähtavale valgusele tundlikuks fototakistiks on tablet kujuline valgustundlik element, kaaliumsulfiidist. Infrapunasele tundlikuks fototakistiks on plastplaadil pliisulfiidi kith. Põhiparameetrid: 1. Pimetakistus Rp fototakisti takistus täielikus pimeduses 20°C juures 2. Takistuskordsus Rp/Rv see on pimetakistuse suhe fototakisti takistusse juhul, kui selle valgustundliku pinna valgustustihedus on 200 lx ja valgusallika temperatuur on 2850°K (heleduse näitaja) 3. Pimevool Ip on valgustamata fototakisti takistus suurimal lubatud pingel läbiv vool 4. Valgusvool Iv see on vool, mis läbib fototakistit suurima lubatud pinge korral valgustihedusel 200lx. 5. Fotovool If=Iv-Ip voolude vahe 6. Ajakonstant T (tau) - aeg mille jooksul 200 lx valgustustiheduse sisse või
annaabi.ee 
