kasvatus drilliks. 19. saj. 30ndatel hakati mõnedes väosades tegelema vehklemise ja võimlemisega. 1838. a. anti välja juhised võimlemise kasutamisest armees, pandi alus võimlemislinnakute loomisele. 1856. a. lülitati võimlemine vägede ettevalmistuse kohustuslikku programmi. 1909. a. asutati Peterburis 1-aastane sõjaväe vehklemise-võimlemisekool. 1910. a. kinnitati juhend vägedele võimlemise õpetamiseks see põhines sookolite metoodikal (vabaharjutused, püramiidid, takistusribad). 1911. toimusid Peterburis sõjaväelaste kergejõustikuvõistlused. Kehaline kasvatus õppeasutustes enne I maailmasõda: 18. saj. algul oli Peeter I käsul kehaline kasvatus kohustuslik õppeaine. 1701. avati Moskvas matemaatiliste ja laevasõiduteaduste kool, kus õpetati ka purjetamist, sõudmist, ujumist, vehklemist. Sajandi keskel olid õppeasutustes kehalise kasvatuse traditsioonilisteks aladeks vehklemine, ratsutamine ja tantsud.
Plussid takistusliku puuteekraani juures on hind, ei ole mustuse suhes tundlik ning puudutada saab kõigega(kinnastatud käega ja suvalise objektiga) . Negatiivse poole pealt saavb välja tuua, et pehmed/ elastsed pinnad mida puudutatakse mõranevad pika aja jooksul ning seetõttu on nende eluiga lühem, väheseid mõrasi saab eemaldada kalibreerimisega. Samuti ei ole sellel tehnoloogial korduv või mitmikpuudutust. Küll aga modifitseeritud tehnoloogial, kus on takistusribad, mis on nii horisontaal ja vertikaalsuunas. Ribadele antakse väga lühikese intervalli tagant voolu. Samuti on probleemiks valguse kadu - öeldakse, et kuni 70% valguses läheb kaduma, takistuslik kiht ei ole nii valgust läbilaskev kui võiks. (Pind) mahtuvuslik puuteerkaan 1965. välja mõeldud tehnoloogia. Leiutajaks Jonhson. Tänapäeval kõige rohkem levinud (turuosa ligikaudu 70%). Jagatakse kaheks. Pindmahtuvuslikud ja projekteeritudmahtuvuslikud.