Elem. kaitse: liigvoolu, distants, pikidif ja võrdlus, põikdifkaitse. Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika): koormusvähenduskaitse, koormustaastusautomaatika. 4. Elektromehaaniliste releede toimimispõhimõtted Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo, mis on suurem takistusmomendist (Mtöö>Mtak+Mhõõre). Tak. moment luuakse üldjuhul vedruga. 5. Mikroprotsessoripõhine releekaitse Nüüdisaegne releekaitse. Lisaks kaitsetoimingule on nende automaatika, andmehõive ja andmeedastus funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse. 6. Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte-, kaitsetrafod). Erinevad magneetimiskõvera põhjal (mõõtetrafol on oluliselt järsem). Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu
k=Mk/Mn, mis lühisrootoriga asünkroonmootoritel ei tohi standardite kohaselt olla alla 0,7...1,8. Madala sageduse puhul on aktiivtakistus praktiliselt võrdne juhtme alalisvoolu takistusega. Kõrgsagedusete Käivitusmeetodi valikul tuleb lähtuda järgmistest nõuetest: 1) mootor peab käivitusel arendama küllaldast puhul aktiivtakistus pinnaefekti tõttu suureneb. momenti, mis on suurem töömasina takistusmomendist selleks,et rootor saaks hakata pöörlema ja 5.Aktiiv-, induktiiv ja mahtuvustakistus rööplülitus. Vooluresonants esineb juhul kui IL=Ic. pöörlemiskiirus saaks suureneda nimipöörlemiseni. 2) käivitusvool peab olema piiratud suuruseni, mis ei Koguvoolureaktiivkomponent Ir=IL-Ic=0 ja I=Ia=Iat, =0kraa cos=1 Koguvool on pingega U faasis ning ohusta mootorit ega häiri toitevõrgu normaalset tööd. 3) käivitusskeem peab olema võimalikult lihtne-
annaabi.ee 
