omamahutuvus. (ülikõrgsagedus takistid on ilma lakikihita) 6. Kõrgoomilised takistid: nende oomiline suurus ulatub giga- ja teraoomidesse. 4. Takistuskeha kuju poolest jagunevad takistid: 1. Kihttakistiteks, mille isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga. 2. Masstakistid mille takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist. 3. Traattakistid mis on valmistatud alusele keritud takistustraadist. Takistusmaterjaliks on kiht ja masstakistitel: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallisulamid, metalloksiidid. Grafiidi või tahma ning sideaine paagutatud segu. Traattakistite materjaliks on tavaliselt konstantaan. Vähemtähtsate takistite materjaliks on nikroom (lubab kõrgemat kuumenemistemperatuuri). Takistite põhiparameetrid (tunnussuurused): 1. Nimitakistus Rn ja lubatud hälve R ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4
Takistuskeha materjaliks grafiit, takistustraat, kermet. Seadetakistid – kasutatakse elektroonikaseadmete häälestamiseks. Paiknevad seadme sisemuses. Tööpõhimõte sama mis potentsiomeetril Tingmärk Pontentsiomeeter Varistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale rakendatud pingest. Pinge suurenemisel takistus väheneb. Takistusmaterjaliks ränikarbiid ja tsinkoksiid. Varistori toime tuleneb pinge suurenemisel tekkivast kristallidevahelisest läbilöögist. Kasutatakse induktiivahelates ülevõngete takistamiseks. Samuti toiteseadmete kaitseahelates. Termistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub teda ümbritseva keskkonna temperatuurist. Termistorid jagunevad: 1. Positiivse temperatuuriga termistorid (PTC – positive temperature coefficient). 2
annaabi.ee 
